Eile lõuna ajal avastasin, et pojal pole homseks (st. tänaseks) jõulupeoks sobivaid pükse. Kõned tuttavatele kinnitasid mu kartust, et tuleb ise õmblema hakata. Mitte et ma ei oskaks, ja viigipükse olen ennegi õmmelnud (4 ja 6 aastat tagasi), kuid liiga lühike aeg tekitas minus hirmu. Poodi ei olnud võimalik minna ning arvata võib, et pidude perioodil sealt midagi saada vist ka poleks.
(Veteran)õmblusmasina (Pfaff) olin suvel lasknud remondimehel üle vaadata, nii ei olnud vaja tema koostöövalmiduse pärast muretseda. 9-aastane overlok on aga alati valmis ääristama. Töövahendid andsid endast parima :).
Nii siis võtsin kell 15.00 lõikelehed ette ja asusin otsima. Näkkas väga ruttu – “Pere ja Kodu” 2005.a novembrinumbris olid kenad viigipüksid. Suuremad lapsed hoidsid pisemaid, et nad mu paberimajandust ei segaks ning tunnikese pärast võisin juba kangale käärid sisse lüüa.
Tegelikkuses oli mul valida mitme kanga vahel, varusid on ju omajagu kogunenud :). Püksikanga valikul sai lõpuks määravaks pluusi värv – need sobisid omavahel kõige paremini kokku. Kui mu mälu mind ei peta, siis pean kanga eest tänama oma pinginaabrit. Aitäh, Sille!
Lapse mõõtsin ka üle, et kas ikka lõige on paras. Muud mõõdud enam vähem sobisid, kuid vööümber mõõdus on mu lapsuke vist piitspeenike. Seal oli antud lõige vööümbermõõdule 58-59 cm, kuid minu poja on vöökohast ainult 51-52 cm. Suutsin need ülearused sentimeetrid ilusti värvlisse mugandada, väliselt ei saa nagu arugi, kui just pisut lotendavale pepuosale tähelepanu ei pööra ;).
Alläärede jätsin piisava varu, kuna siis on järgmisel aastal samuti võimalik neid kasutada – pääsen sel juhul uute õmblemisest.
Oletan, et kogu tegemine võttis puhast tööaega 6 tundi. Eile sain põhikonstruktsiooni valmis ja täna hommikul alustasin värvli peale panemisega ning alläärte viimistlusega. Viimased pressimised tegin keskpäeval. Kindlasti on see minu praktikas siiani kiireim (viigipükste) õmblustöö. Ja ma olen endaga rahul, väga rahul :D.
Yesterday I found that my son haven’t trousers for Christmas party. So I have take out my sewing maschine and make one. It was a quick sewing – today he was wearing it. I must admit that I’m very pleased how they turned out :D.
VARDAKUNST 
Ei noh, vägev! Õmblemine on niigi minu jaoks raketiteadus, aga viigipüksid… Puhas ulme!
Pole hullu! Sa saad need “raketiteadused” pärast oma pojale jalga panna 😉
Väga profid näevad välja, tubli töö, Meeli:)
😀 Tänan, Eda!
Wow! I guess, sewing trousers is not so easy! You did a great job!
Danke, Nina! The sewing is not so dificult but I had a so little time :). That was the thing I most affraid of.
Aitäh, ma arnan, et mul olemas 🙂
Tubli töö 🙂
Aitäh!
Superluks püksid. Tubli oled. Ja igal juhul said vingemad ja soodsamad päksid, kui kaubandusest oleks leidnud. Portas on Prottenis lastele ülikondigi ( ma tean, sest Sass tahab pinsakut;)) ja sa võid ettekujutada mitu eurot nad tahavad. Ja lisaboon on ju veel see, et sinu tehtud püksid on masugused nagu issil, ja SEE on tähtis. 🙂
Diana, sinusuguse väga tubli õmbleja tunnustus on ikka väga meeldiv:). Aitäh!
Muide, ühel (või isegi mitmel) “Pere ja Kodu” lõikelehel oli ka pintsakulõige olemas. Kas tahad, ma otsin?
Minu kummardus…tubli oled! Pükste õmblemine on minu arvates juba kõrgem pilotaaž:)
Jaanike nii rõõmus pükste üle!
Tänan, Ülle! Issiga ühte moodi pükste kandmine tegi temast nii julge mehe, et julges jõuluvanale lausa salmi lugeda 🙂
Julge poiss!