Roosamanna

“Roosamanna” – kõlab ju hästi. Kuigi väga tahaks öelda: “Mida vanem eit, seda roosam kleit!”
Eideks end veel ei pea, aga värvid meeldivad sellegi poolest. Õhtuhämaruses julgesin ka sääri välgutada 😀

Veeral on alati ülihuvitavad disainid – lihtsad ja löövad. Nii ka seekord – Still Light Tunic.
Oma tüüpilises laiskuses alustasin kohe ringselt, asi see siis natuke neid lühendatud ridu ümber arvutada pole – hakkama sain. Kuigi pärast vaatasin, et kaeluse soonik tuleb ikka üles võtta ning kirjust lõngast ning väiksemate varrastega kududa, ikka selle üldmulje elavdamise mõttes. Ning et asi eriti huvitav oleks, võtsin peale mahakudumist heegelnõela ning heegeldasin sooniku ja kehaosa vahele randi. Vaat sellise

Mul on väga hea meel, et otsustasin lihtsat Sandnes Garn Mandarin Naturell’i elavdada Alize Bahar Batik värviüleminekuga lõngaga. Esiteks on see tuunika kohe pilkupüüdvam ja teiseks ei oleks ainult Sandnesiga välja tulnud – niigi lühemate varrukatega tuunika kaalub 534g.

(Eelmise pildi vasakul tagaplaanil on meie aia suurima, võib olla ka vanima – ringe oli natuke üle 70, männi känd. Kahju kohe, et eelmise talve torm selle maha murdis).

Ka tasku kudumisel ei korjanud mahakootud silmust tervenisti üles, vaid haarasin sisemise silmuse serva. Nii jäi ka taskuäärele kerge rant – näib korrektsem ja stiilsem.

Lõngad:
1.Sandnes Garn Mandarin Naturell (värvus roosa, 4505), kulus 458g
2. Alize Bahar Batik valge-roosa, kulus 76g.
Sandnes Garni lõngade eest tänan Aeti ning Alize lõngu olen saanud kogu aeg Susa käest.
Vardad: teistkordsel kaelusesooniku kudumisel 2,75mm, ülejäänud 3mm

Ja tuletagu see järjekordne (eelmist tohutut lõngaotste peitmist ei ole ma suutnud ilupiltide/õiges mõõdus modelli puudumise tõttu blogida) mitmekümne lõngaotsa peitmine mulle meelde, et edaspidi ostaksin ainult poolilõngu – ja seda vähemalt 0,5kg ulatuses (ega siis kampsunile eriti rohkem kulu).
Ja nüüd järgmise kampsuni kallale – hävitan koide asemel lõnga ikka ise 😀