Mu lemmikraamat “Uhkus ja eelarvamus” oligi see põhjus, miks 2013.aastal sai Pemberley muster omandatud. Kudumist alustasin ka õhinal ja siis see õhin vaibus. Oeh, see kirjamine on ikka aeganõudev, muud tööd tundusid huvitavamad ning vahel harva kätte võttes kampsun kohe kuidagi ei edenenud. Siis aga saabus aasta 2015 ning tite kõrvalt vanu poolikuid töid lõpetades ning uue kampsuni jaoks lõnga oodates (seda lõnga pole veel jätkuvalt :D) võtsin ka Pemberley taas käsile.
Kui kehaosa allääre kudusin vastavalt juhistele, st kahekordsena, siis varrukate puhul otsustasin proovida teiste tegijate poolt soovitatud PWYC (purl when you can) tehnikat. Kuna põhilõngaga silmused kootakse paar ringi (rida) pahempidi ning mustrilõngaga silmused parempidiselt, moodustub natuke ebaühtlane ripskoes pind ja see ei keerdu. Siiski kudusin pärast varruka alläärtesse nöörkandi, kuna see andis nö puhtama tulemuse, lisaks ka kontrastsuse. Esimesel pildil varrukas ilma nöörpaelata ja teisel nöörpaelaga. On ju nöörpaelaga ilusam!
Varruka ja kehaosa ühendasin käe all kolme-vardaga-mahakudumist kasutades, jääb samuti väga korrektne ning on kindlasti palju lihtsam tehnika, kui silmamisega ühendamine.
Suurim komistuskivi oli kaeluse nöörpael. Olgugi, et võtsin väiksemad vardad jäi kaelus kuidagi lötakas. Egas midagi tõmbasin silmused üles ja alustasin uuesti, seekord võtsin nöörpaela kehaosaga ühendamisel iga 7 ja 8 silmuse kehaosas kokku ning tulemus on palju kenam. Võrdluseks pildid, vasakul enne korrigeerimist ja paremal kahandatud silmustega variant.
Oli päris põnev tegemine, suur ja mahukas. Muster on hästi kirja pandud ja skeemide lugemine juba ammu mulle peavalu ei valmista. Kampsun tuli soe (ikkagi nagu kahekordsest villaseat :)) ja parajalt liibuv – võib vabalt veel paksema pluusi alla panna ja pakase kätte patseerima minna, sest valitud 38″ suuruse asemel sobib see 40″ suurusele. Kõige raskem oli varrukate ja kehaosa ühendamisel esimsesed ringid, sest siis kippus lõngajooks kuidagi liiga tugev jääma, kuna varrukasilmused tuli suht tihedalt kokku pressida. Nüüd mõtlengi, kas oleks võimalik kududa varrukad sealt maalt hoopis alla poole. Kindlasti on, kuid siis tuleb mustriga midagi välja mõelda, sest mudidu jääb see pool silmust nihkesse. Kui tuleviks taas kirjatud kampsunit hakkan tegema, proovin järele :). Seniks aga ootan uusi lõngu ja keerutan hoopis palmikuid.
Imekaunis romantiline kampsun! Varruka ja kehaosa ühenduskoht on jäänud uskumatult kaunis ja korrektne. Ja käiseots on nöörpaelaga tõesti palju kenam.
Aitäh! Mul kohe hea meel, et see nöörpaelaga varrukas kellelegi peale minu veel meeldib.
Ooo kui suur töö valmis saanud!!! Müts maha tõepoolest. Tulemus on igatahes super!
Aitäh!