Sildiarhiiv: sõbrad

Nostalgiline kampsun

Kalle kampsun 9

Kui peresõbra ema mulle helistas ja ta pojale (ehk siis meie sõbrale) kampsuni kududa palus, ei mõelnud ma pikalt – sõbrad on väärt, et neile midagi oma kätega teha.
Lõngaks toodi nö kaltsulõng, mille mina nimetasin ümber nostalgialõngaks. Miks? Sest tegemist on sõbra ja tema venna-õe vanade villaste lasteriietega, mis lahti kraasiti ning peale uue villaga segamist uuesti läbi kraasiti ja sellest siis kedratigi uus lõng. Need vahvad värvilised tupsud-nupsud koepinnal ongi “nostalgia”. Koepinna tahtsin teha parajalt tiheda, seega lisasin 8/1 valge maavillase ja võtsin kudumiseks vardad nr 3,5mm.

Lõng seadis omad nõuded. Kuna ta oli üsna kare (võrreldes tänapäevaste pehmete meriinodega :D) ning vardal libiseda ei tahtnud, siis pidi kampsun tulema suhteliselt lihtsakoeline. Ainult parempidist pinda ma siiski kududa ei tahtnud, sestap uurisin oma kudumisajakirju ja leidsin sealt pisut põnevust lisava reljeefse mustri – Jon’s Sweater. Et seda veelgi ärksamaks teha, tõin nende motiivide kudumisel 8/1 valge lisalõnga asemel sisse punase lõnga. Ja pikitriibud tikkisin pärast eraldi peale.

Kalle kampsun 8

Nagu teada, siis kudumite õmblemist ma ei armast. Seega “leiutasin” Cria’le toetudes ülalt alla ning lühendatud ridu kasutades ülaosa alguse. Et ma otsustasin varrukad siiski pärast eraldi külge kududa, tuli ka seal kasutada lühendatud ridu ning idee konstruktsiooni kohta tuli äsja kootud Pinpoint’ist.

Kalle kampsun 7

Loodan, et matkamehele sai selline soe ja karm kampsun just õigeks ajaks valmis ning et see leiab palju, palju kastutamist. Lausa nii palju, et varsti oleks uut vaja. Siis juba valiksin ise lõnga ja keerutaksin mõnuga palmikuid 😀

Pisuke nokitsemine ehk salli värskenduskuur

Juba pea kuu tagasi lubasin oma sõbrale, et teen talle oma Tulbisallis muudatused. Nimelt panen poordiks hoopis teistsugused tulbid. Paar päeva nüüd koos pusisime ja kudusime proovitöid ning lahenduseks jäi praegu selline motiiv

Alexa tulips motive

Idee laenatud Helga Rüütlilt, omapoolsete mugandustega.

Proovitöö lõng on muide Holst Garn Coast poolilõng, puuvilla ja villase segu, kus 100g=700m. Proovitöö kudusin vardaga nr 2,75mm. Lõng hoiab hästi vormi, nii et sobib isegi salliks, kuigi tellitud sai hoopis kampsuni jaoks 🙂

Aga kuna endal praegu aega salli kududa ei ole, siis muudetud poortiga salli pilte saab alles siis, kui Alexa selle valmis koob.

Väljakutse. Vastuvõetud

Eelmisel nädalal avastasin e-postkastist üllatuse – Helen “viskas mulle kinda” ehk esitas väljakutse. Esimese hooga ehmatasin ära, kuid siis natuke juureldes otsustasi väljakutse vastu võtta.

Vaja on vastata järgmistele küsimustele:

1. Parim lapsepõlvemälestus? Räägi, mis spontaanselt tuleb meelde.

2. Kas sinu lapsepõlvekodus või suguvõsas tehti käsitöid?

3. Kas sinu praeguses kodus on vanemate/vanavanemate valmistatud esemeid? Lisa mõni foto.

1. Esimene asi, mis lapsepõlvega seondub on vahvad suved emaema juures. Mäletan, et kui väiksem olin, siis lootsin kogu aeg, et hakkab ometi sadama – no mitte ei viitsi selle kuumaga heinamaal kaarutada. Ja seda mõtlesid ka teised lapsed, ja seda isegi hoolimata sellest, et heinateo lõppedes osteti alati kast Kellukest. Tegelikult oli selles töös oma võlu, jõgi oli kohe samas ning polnud mingi vaev korraks end kastmas/jahutamas käia. Kõrge heinakoorma otsas sõitmine oli teine lõbu, eriti üle jõe oleva heinamaa puhul. Kui otse oleks saanud, kulunuks sõiduks 100m, kuid tegelikult tuli ringiga koju sõita ja siis tuli koos koolmekoha ületamise ja mäkketõusuga ikka 1,5 km vähemalt ära. Ja see oli lastele puhas lõbu. Esimesest mõttest veel rääkida, siis teismeikka jõudes sai vihmaootusest kuiva ilma ootus – peaks ometi nii palju kuiva, et selle heina ruttu tehtud saaks.

2. Muidugi tehti käsitööd, nii isa kui ka ema suguvõsades on enamus naisi kedranud, kudunud, tikkinud heegeldanud. Mehed aga puutööd teinud. Teisiti ju poleks saanudki. Eks oma emalt olen peamiselt kudumisoskused omandatud ja väga tänulik talle, et kui mul teismelisena tekis huvi õmblemise vastu, ei keelanud ta mul katsetada (oi, kui häbi on siiani, kui seeliku lõikasin välja põikipidi riidest – oh seda välja veninud istmikku :D).

3. Panen siia paar pilti oma kodus olevatest eelnevate sugupõlvede loomingust

padjakate
See on isa suguvõsast (tõenäoliselt minu vanatädi tehtud) padjakate, mis pandi päeva ajal padjale ümber. Peal on heegeldatud “Inglid walvagu” vanas kirjast. Mul läks selle dešifreerimisega päris kaua, alles siis kui taipasin tumeda täite panna, tuli selgelt loetav kiri esile :).

vanaema sokid

Emaema sokid, neid ta kudus elu lõpupoole palju, sest kindamustrit oli raskem jälgida.

vanatädi tikand

Siin on kotile õmmeldud vana tikand, isa suguvõsa naiste töö. Selle vana tikandi “päästsin” tolmusest kuivkemmergust, tikand oli suuremal riidepalakal, millele papp vahele pandud ja moodustas omamoodi koti, kus siis hoiti ajalehti. Vanasti ju pehmed eripaberit polnud. Nii siis leidsin, et see tikand vääriks esinduslikumat kohta. Nüüd ongi see kotil, millega titele varuriideid kaasas kannan.

Vanatädi õlasall

Kangastelgedel kudumise näide – õlasall. Ema poolt vanaonu naise tehtud. Salme oli nendega tõeliselt osav, ta oskas teha seal kõike – imeilusat peent kardinat kui ka kaltsuvaipu. Mul seisab tema kootud rahvariide seeliku kangas ema juures kapis (häbi mulle, et rahvariideid tegema pole hakanud) ning kirivöö ka.

Kes veel tahab kinnast püüda :). Diana? Aet?

Top-down Akoya

top_down Akoya enne nööpe 1

Esmalt pean ütlema, et mul on üliheameel, et otsustasin seekordse Akoya kududa ülalt alla. Et miks? Nii saab kududa täpselt nii pika kampsuni, kui on vaja. Selles mõttes, et vajaliku pikkuse saamiseks on harutamist siis ju palju vähem 🙂
top_down Akoya enne nõõpe top_down Akoya 2
Mina siiski harutasin. Esimest korda harutasin pikkuse lisamiseks ning nööbiliiste tegin ka natuke laiemaks. Teist korda harutasin selleks, et kaelusesse parema hoidmise ja korrektsema tulemuse saamise nimel nöör kududa. Maksimalist :D, mis teha… Algul mõtlesin panna ilus paela, mis ka pildile püütud, kuid katsetusega jäi kaelus sel juhul väga jäik ning nii õrnale kampsunile tundus see liig olevat. Nüüd olen rahul, eriti rahul veel sellega, et kude on tõeliselt ühtlane, nagu oleks masinaga tehtud (kes siis koera saba kergitab, kui mitte koer ise :D).
top_down Akoya kaeluse vits top_down Akoya nööbirivi top_down Akoya nööp
Mõnus kudumine oli, kehaosa sai nädalaga valmis, siis tegime proovi ning kaks nädalat (venitamist) kulus siis varrukate ning paranduste peale. Eks kandja annab pärast tagasisidet, kas parandused/täiendused ka asja ette läksid.
top_down Akoya valmis
Siiski on üks asi, mida ma järgmisel korral teeksin teisiti – nimelt kooksin hõlmadele serva 2 parempidist silmust enne kui pitsosa hakkab, sest siis oleks oluliselt lihtsam silmuseid soonikuks üles korjata.

Lõng: Garnstudio Drops Alpaca, kulus 324g, ostetud Käsitööaidast
Vardad: 3,5mm kehaosa ja varrukad, 3,25 mm allääre soonik ning 3 mm krae- ja hõlmasoonikud.
Nööbid: bambus, Kingiriiulist

If you like to read a short story in English please visit my Ravelry project page.

Serviti, ikka serviti…

Ei, juttu ei tule Kalevipojast :). Pilti näitan hoopis ühest vahvast siilist.

Kui arvad, et sul on kõik vajalikud käsitöövahendid olemas, suudetakse sind üllatada. Siiliga. Väga vajaliku siiliga.

Siil 1

Tegelikult on see siil imearmas vardamõõdik. Nüüd võin nihiku meespere tööriistakasti tagasi panna.
Aitäh Ivikale, kes mind selle Haapsalu käsitöömeistri tehtuga jalust rabada suutis.

Pisikesed, aga vajalikud

Ega tööpäeva õhtuti käsitööalaselt midagi teha jõua – 10 päevast tundi oled kodust eemal ning ülejäänud tunnid mööduvad pliidi ääres ja lastega koos õppides. Uni murrab juba 10-st…
Natuke aga nädalavahetustel jõuab nokitseda. Seekord saab näidata mitte küll suuri asju, need edenevad ju väga visalt, kuid pisemad eelmise nädalavahetuse tegemised võiks ju välja käia. Pealegi on muidu siin üks suur vaikus kuude kaupa.

Niisiis. Müts nr 1 – Dripping on the side. Kudusin Liisile tema enda kedratud lõngast ühe äärmiselt mõnusa lotumütsi. Lõng on tal tehtud chow chow karva ja lambavilla segust, värviüleminek tuleneb koerakarva sisalduse kasvust – algab helehallilt, kus on lisatud 10% koerakarva ja lõppeb tumehalliga, kus koerakarva sisaldus küünib 90%. Et siis teatud maa tagant koerakarva sisaldus kasvab 10% kaupa.

Liisi müts 1

Liisi müts 2

Liisi müts3

Et mütsikudumine nii kiirelt edenes, haarasin ruttu järgmise mütsimustri – taaskord poolatari poolt loodud – järele. Juba ammu olin tahtnud seda kududa ning õnneks selline muster meeldis ka tütrele – nii nüüd saab ta “sügiseste lehtedega” ringi jalutada.

autumn leaves 1

Autumn leaves 2

Autumn leaves

Täna hommikul pidin häda sunnil õmblusmasinalt tolmu ära pühkima ja laua alt laua peale tõstma – padjapüürid annav üksteise järel kaltsukoti kandidaatidena märku ning nüüd oli karjuv vajadus uute järele juba nii suur, et tuli see töö ette võtta. Jumal tänatud, et olen kunagi suutnud Kreenholmi kvaliteetset kangast kappi seisma osta (khm, khm, tegelikult küll ostsin kunagi selle kanga mõttega tekikotiks teha, kuid nagu aru saate, siis mõtteks see jäigi). Nüüd kulus marjaks ära ja nii vuristasin 10 nn taskuga padjapüüri valmis – ilusad värvilised ning mugavad kasutada. Paar aastat on nüüd selle koha pealt jälle hooleta ;).

padjapüürid

Õhtul peaks poolikud kampsunid ja sallid käsile võtma. Täitsa piinlik, et ma ei suuda ainult ühele projektile keskenduda. Ausõna, enne ühtegi uut tegemist varrastele ei võta, kui vähemalt üks neljast sallist või kolmest kampsunist on lõpetatud. Kõige tihedam rebimine käib salli Ood nuppudele testkudumise ja Malabrigo Sock lõngast Dark Unbound vahel. Vaatame, kumb võidab :D.

Tänane ilm oli kena, soe, pilves, erilise tuuleta – ideaalne talve ettevalmistusteks. Pühkisime lõuna ajal katused ja vihmaveerennid okastest/okstest puhtaks, rehitsesime need maast kokku ja vedasime põletusele – see mis tossab, ei ole teps mitte suitsuahi.
041014 koristustööd

Loodus on jätkuvalt värviline – isegi lilled õitsevad, nii et lõpetuseks veidi silmailu. Kauneid sügispäevi!
erinevad õied 041014
põõsasmaranad 041014

Lambton’i tuunika

Ma armastan Jane Austeni raamatut “Uhkus ja eelarvamus”. Vähe sellest, et mul on ostetud 1995.a teleseriaali DVD, omandasin ka ajakirja Jane Austen Knits 2011. Nii sai alustatud (sünnipäevaks saadud kinkekaartide eest Käsitööaidast ostetud) puuvillase Drops Safraniga suvist tuunikat, mil mustrinimeks Lambton Top. Algselt oli plaanis kleit, kuid nähes, et kohe kuidagi ei jõua Tallinnasse peenemat puuvillast allääre pitsiosaks ostma, leppisin tuunika kudumisega.

Lambton3

Mustris tegin ka väikesed muudatused – kaeluse on kootud 3 vaheosa ehk siis natuke kinnisema kaeluse jaoks lisatud 1 vaheosa juurde. Ja need osad on muudetud nö pitsiliseks. Eks võrrelge originaaliga, siis tuleb see vahe hästi välja. Mulle meeldisid need venitatud silmused, annavad natuke saledama joone :).

Ja nähes, et Kerli seljas istub see veel paremini kui mul endal, siis saigi see talle kingitud. Küll ma endale uue teen – lõnga jäi täpselt pool järele ;).

Tehniliselt poolelt:
vardad nr 3mm
Lõng: Drops Safran, kulus täpselt 7 tokki.

Nüüd vaja endale üks õlapaeltega suvepluus ära lõpetada. Kui mu suured mustris tehtud muudatuse ikka õnnestuvad…