Tag Archives: tordid-koogid

Õunapirukas

Selle aasta hitti – martsipanikattega õunakooki – on vist kõik maiasmokad juba teinud. Igatahes meie peres on see päris mitu korda laual olnud. Selleks puhuks oli külmkappi isegi martsipanimassi tagavara ostetud. (Nüüd pole enam ei martsipani ega ka külmkappi :().

Vahelduseks on tore ka muid õunakooke teha. Alljärgnev on mugandus Pereköögi retseptivihikust (August 2002).

Pirukapõhi:
185 g pehmet võid
90 g suhkrut
375 g jahu
1 suur muna
noaotsatäis soola
1,5 tl küpsetuspulbrit
1,5 sl vaniljesuhkrut
Täidis:
8 suurt õuna (Antonovkad on väga head)
75 g suhkrut
100 g rosinaid
1 pk vaniljekastme pulbrit
3 sl sidrunimahla
Kate:
25 g võid
1 dl suhkrut
1 sl mett
3 sl piima
100 g mandlilaaste

Mikserda või suhkruga vahule, lisa muna ja vaniljesuhkur. Sega ülejäänud kuivained ning lisa taignale. Sega taigen ühtlaseks.
Pane rosinad likku. Puhasta õunad (eemalda südamik, kui kasutad oma aia õunu, ei ole neid koorida vaja), riivi jämeda riiviga. Piserda õuntele sidrunimahla. Lisa loputatud rosinad, suhkur ja vaniljekastmepulber. Sega täidis läbi.
Suru taigen kandilisse 30*30 cm vormi põhja ja servadesse, vala täidis vormi, tasanda natuke.
Katte jaoks sulata potis või. Võta pott tulelt, lisa suhkur, mesi, piim ja mandlilaastud, sega. Vala kate õuntele. Küpseta 200 kraadi juures 45-50 minutit.

Võid serveerida jäätise või vahukoorega, aga maitseb ka nii sama mõnusalt. Järgmisena proovin Silja pähklipõhjaga õunakooki.

Kirss koogil

Nii tavatsetakse öelda, kui on mingi pisidetail, mis teeb asja täiuslikuks. Antud postituse (lihtne) mõte seisnebki selles, et pontsakad hapukad kirsid teevad koogi täiuslikuks.
Kõik alltoodud koogid on võetud Nami-Namist ja valisin nad seetõttu, et neil puudusid (ahvatlevad) pildid.

Esimesena võtsin ette lehttaigna kohupiimakoogi kirssidega. Valik sai määravaks lehttaigna pärast – lastele maitseb ta koogipõhjana väga. Vahel jäetakse koogikate vanematele ja süüakse ainult põhju. Seekord läks oluliselt paremini – kõik pisteti nahka. Jagasin ka naabritele, et piirata oma pere koogi vohmimist.

Teiseks proovisime keeksi – õigemini šokolaadi-kirsikooki. Üllatavalt hea, aga natuke jõulune tunne tuli peale. Veidi vara veel … :).

Ja kolmas … aina paremaks läheb. Purukattega kirsikook. Siin jätsin purule kaneeli lisamata ning selle asemel raputasin kirssidele hoopis kookoselaaste. Vaadates täis suid ning rahulolevat üminat ning ennast järjekordselt taldrikuga plaadi juurde suunduvat julgen öelda, et kindlasti selle hooaja parim kirssikook.

Kirsihooaeg hakkab läbi saama – moosid, mahlad keedetud ning mõnusad koogid küpsetatud ja nahkagi pistetud. Õnneks panin ettenägelikult mõned karbikesed puhastatud kirsse sügavkülma, nii saab ka talveõhtuid teha mõnusaks täiuslike kirsikookidega, eriti selle viimasega.

Vapustavalt hea virsikukook

Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama sellest, et meie kööki kolis uus köögikombain. Loomulikult tuli teda iga kandi pealt katsetada, küll taigna segamisel, köögiviljade riivimisel, pähklite jahvatamisel ja nii edasi. Muide, osad funktsioonid on siiani proovimata, aga küll tuleb ka nende aeg. Ühesõnaga, muretaigna valmistamine on nüüd lapsemäng – kõik ained kopsikusse, vastav otsik masina külge ja paari minuti pärast või taignapalli välja võtta. Ajavõit (ja elektrikulu :)) missugune!
Sel masinal on ainult üks viga – ta on tõstnud mu kehakaalu :D.

Aga siin siis virsikukook, mugandatuna mitmest retseptist (nii Nami-Namist kui ka erinevatest raamatutest).
Muretaigen:
120 g pehmet võid
60 g suhkrut
1 suur (munakollane)
160 g jahu

Kate:
500 g kohupiima
200 g toorjuustu (Philadelphia on väga hää)
2 muna
1,5 dl suhkrut
2 sl tärklist
2 spl vaniljesuhkrut
1 suur purk virsikukompotti

Põhja jaoks kõik ained segada, asetada taigen 20-30 minutiks külmikusse tahenema. Seejärel taigen suruda lahtikäiva vormi põhja ja servadesse (mul oli suur kandiline koogivorm). Virsikukompott nõrutada, asetada virsikud koogi põhjale.
Katte jaoks samuti kõik ained segada, kas siis mikseriga või köögikombainiga, ja valada virsikutele. Küpsetada 200 kraadi juures 45-55 minutit (nii kaua, kuni kook hakkab äärest pruunikaks tõmbuma). Süüa jahtunult, eriti hea on külmkapikülmalt. Meie ei jõua kunagi nii kaua oodata :).

Kui teil puudus sõbrapäevakoogi idee, siis laske käia – edu on garanteeritud.

Aastalõpp köögis

Igal aastal ma mõtlen, et pole vaja vaaritada, kuid nagu ikka lõppeb see teadagi millega – keetmise ja küpsetamisega. Vahet pole, kas veedame viimase päeva aastast kodus või läheme külla, köögitoimkond on ikka kindlustatud.
Ausalt öeldes, ma tegelikult naudin neid Eriti Tähtsa Päeva Toimetamisi….

Selle aasta viimasel päeval hõrgutab meie meeli lambapraad küüslaugu, kaalikate ja porganditega. Et lastest lambalihapõlgurid nälga ei jääks, saavad nemad kartuliputru ja vorsti. Ettevalmistatud praad seisab ja maitsestub praegu küpsetuskotis.

Muud nipet-näpet salatite ja hoidiste näol on ka laual, aga et juba aasta algaks magusalt, on desserdiks ülisuur šokolaadine kook, šokolaadisisaldus 750 g ;). Pluss veel suhkrut ja vahukoort. Retsept raamatust “Mary Berry’s Desserts and Confections” (sealt tegin ka marmor-vahukooki).

Olgem avatud ning südamlikud, hoolivad ja optimistlikud. Jagugu aega lihtsalt suhtlemiseks oma lähedaste ning sõpradega. Soovin kõigile südamlikku ja meeldivalt töörohket uut aastat!

Tort liblikatega

Seekord tähistasime lapse 2.aasta sünnipäeva. Mulle on alati meeldinud eksperimenteerida, ma kohe olen seda tüüpi, et päris üks ühele retsepti ei järgi. Seega võtsin tordipõhja andmed ühest ning kreemi teisest kohast ja panin üht-teist omalt poolt juurde.

Põhi:
6 muna
1,5 dl suhkrut
1,5 dl jahu
0,5 dl tärklist
0,5 dl kakaod
1,5 tl küpsetuspulbrit

Munad vahustada suhkruga kõvaks vahuks. Kuivained segada omavahel ning sõeluda munavahusse seda õrnalt segades. Vorm (25*35) katta küpsetuspaberiga, vala taigen vormi ja küpseta 175 kraadi juures30 minutit.

Täidis ja kate:
400 g toorjuustu
400 g Pajumäe vaniljekohupiimakreemi
1 dl suhkrut
200 ml vahukoort
kattele 2-3 spl kakaod
Kõik ained, välja arvatud kakao, vahustada. Jahtunud tordipõhi lõigata kolmeks kihiks. Panna esimene kiht tordialusele, immutada (mina kasutasin pirinmahla), määrida 1/4 kreemist põhjale. Asetada peale teine kiht, immutada ning katta 1/4 kreemiga. Asetada peale viimane kiht ning immuta seegi. Nüüd sega poole järele jäänud kreemi hulka kakao. Võid ka natuke suhkrut juurde lisada, kuna kakao teeb kreemi mõrudamaks. (Mina ei lisanud). Seejärel kata tordi küljed ning pealt kreemiga. Üle jäänud kreemist tee tordipritsiga kaunistused.

Liblikad ja muud kaunistused:
50 g valget šokolaadi
50 g tumedat šokolaadi
Võta kilekotid, pane šokolaadid nendesse ja aseta kuuma vette. Katsu aeg ajalt, kas šokolaad on sulanud. (Vahemärkusena: valge šokolaad on pirtsakam ja kipub rutem tahkestuma, tume jällegi vedelam ja temaga pead hoolika olema). Joonista küpsetuspaberile liblikad, pööra pliiatsiga pool alla poole. Võta sulanud šokolaad ning lõika kotinurka väike auk. Pigista ettevaatlikult kotti ning “joonista” liblikad või muud soovitud kujundid. Liblikad jäävad mõnusalt kaardu, kui paned nad näiteks aluspaberiga (seepärast tee aluspaber paraja suurusega) koos magustoidukaussidesse ja siis külmikusse tahenema. Umbes poole tunni pärast võid neid juba kaunistamisel kasutada.

Edukat katsetamist!

Rabarbrihooaja (l)õpetus

Enne eestimaise maasikahooaja algust on sobilik teha üks rabarbrihooaja lõpetamine. Kevadine rabarber on ju imehää köögivili, just paras oma vitamiinidega meid turgutama. Sellest on kirjutanud ka Aive Luigela Terviselehes.
Ja kust mujalt abi saab hunniku rabarberi “likvideerimiseks” kui ikka Nami-Namist. Seal on näiteks hetkel 155 retsepti rabarberist. Kõige paremagi tahtmise juures ei suudaks kõike läbi proovida. Seega jäägem oma lemmikute juurde. Tegin sel aastal mitu korda hõrku rabarbrikooki, mis on tõeliselt maitsev ning seda kulub meie peres õhtuga terve plaaditäis.

Samuti panin paar karpi puhastatud ning tükeldatud rabarberit sügavkülma – talvel hea nostalgitseda 😀

ning rabarbrimahla, mis on rohkem siirupilaadne hoidis, sai suviseks joomiseks samuti keedetud.

Egas muud, seltsimehed unetud, kiirustage oma rabarberite hoidistamisega. Pealegi annab praegune rabarbripõõsa puhastus võimaluse sügiseseks värskeks rabarbrisaagiks…

Marmor-vahukook

Kui õhtul on vaja küpsetada kooki ja sa avastad, et kapis pole grammigi jahu, on see just nimelt õige kook. Tegemiseks ei ole vaja jahu ega küpsetamist :). Ja šokolaadi ning vahukoort ikka kapis leidub.

Retsept järgmine (raamatust “Mary Berry’s Desserts and Confections”):
260 g tumedat šokolaadi
450 ml piima
3 munakollast
200 g suhkrut
2 sl zelatiini
1 tl vaniljeessentsi (kasutasin vaniljesuhkrut)
600 ml vahukoort

Pane potti 3 munakollast 150 g suhkruga, kloppi segi ning lisa siis piim ja zelatiin. Jäta 5 minutiks seisma, et zelatiin paisuks. Seejärel aseta segu nõrgale kuumusele ning sega pidevalt 15 minuti jooksul (selle ajaga peaks zelatiin olema sulanud). Võta segu tulelt ning jaga kahte kaussi. Ühte neist lisa 60 g šokolaadi. Sega, kuni šokolaad on sulanud. Teise kaussi lisa vaniljeessents (vaniljesuhkur). Tõsta segud külmikusse jahtuma, aeg ajalt liiguta neid. Samal ajal mikserda vahukoor 50 g suhkruga kõvaks vahuks. Võta külmikust jahtunud segud ning lisa kummassegi kaussi pool vahukoorest, sega.

Kuna minu mõistus ei suutnud leiutada moodust, kuidas sellist vahust kooki vormist alusele tõsta, panin vormi (24 cm läbimõõt) põhja küpsetuspaberi. Sinna peale valasin vaheldumis valget ning pruuni vahtu. Kui vorm täidetud, segasin õrnalt kahvliga, et moodustuks mõnus muster.

Šokolaadist ääre tegemiseks sulatasin 150 g šokolaadi, valasin segu küpsetuspaberile ning tõstsin külmikusse tahenema. Seejärel lõikasin 4 cm laiused ribad ja panin need tordile ümber, iga riba kattis teist kolmandiku võrra.

Kaunistuseks on raamatu järgi ette nähtud tõmmata 50 g šokolaadist kartulikoorimisnoaga rulle. Ma polekski kaunistanud – nägi ka nii ilus välja ja šokolaad oli ka otsas – kuid laps suutis sel ajal, kui pilgu korraks mujale pöörasin, näpujäljed peale teha. Ja siis ei jäänud muud üle, kui võtta viinamarjad ning šokolaadioad ja tort nendega “üle puistata”.

Sellised köögijutud enne aiahooaja algust, sest maja lõunaküljel on juba kevad.