Suurusehullustus



Sallikudumine on üks äraütlemata meeldiv tegevus. Eriti kui netis ja raamatutes on piiramatus koguses mustreid – võta kätte ja ainult koo. Et Lady Jane’st jäi järele mõnusat värviüleminekuga lõnga, tundus selles Aeolian’i kudumine ainuõige tegevus olevat.

Tundus, et rätikukest kududa pole mõtet, kui juba siis ikka suurt salli. Pärlid otsustasin kohe kõrvale jätta – lõng on kirju ja iga värvi jaoks eraldi pärle polnud mõtet valida – võib olla ei paista üldse väljagi. Algul polnud vigagi, lihtne lehemuster ja töö lausa lendas käes. Kui aga jõudsin ülemineku mustriteni, läks mõistus sassi – tahtsin salli põnevamaks teha ning lisasin oma suva järele nuppuderidu. Kõige lõpus maksis see kätte – liigse lõngakulu tõttu jäid mustris ette nähtud nupud lõpus kudumata… Niigi lõpetasin ühe rea varem, sest lõngapuudus oli täiesti reaalselt ähvardamas (tõesti, ainult pisike tutsakas jäigi järele).

See selleks, kui salli venitamiseks läks, sain aru missuguse hullusega olin hakkama saanud. Mul polnud nii suurt pinda, kus oleks teda venitada saanud, seetõttu pidin ta vormimiseks kahekordselt panema…

Tehnilist poolt veidi ka:
Jõgeva ühekordne, kulu 200 g
vardad nr 3
mõõdud 150*280 cm
kudumise aeg 23.mai-23.juuni

Ma usun, et taoline suur sall sobib ühele soliidsele juubilarile kingituseks. Järgmiseks võtan midagi pisemat käsile.

9 mõtet “Suurusehullustus” kohta

  1. Heli

    Just, blondile juubilarile on see väga paslik värv. Vist esimene sall sinu toodangust, mis mulle meeldib. Ja ma ei pretendeeri uuele sallile, ma pole isegi seda valget kandnud, ei raatsi.

    Vasta
  2. Moni

    Ilus! Ilus! Ilus!

    Ma pikka aega offline olnud ja nüüd vaatsin et sul on suur hulk ilusaid pitse valminud! Kena suve!

    Vasta
  3. Monika

    väga ilus 🙂 Las olla suur, ongi hea end sisse mässida. varsti lähevad õhtud jahedaks.

    Vasta

Leave a reply to Tiina Tühista vastus