Author Archives: Meeli

Triibuline kaelussall

Nagu igal aastal, toimub ka tänavu Joji grupis KAL. Eelmise aasta jätsin vahele, kuid sel aastal otsustasin taas kaasa lüüa. Arvasin, et mul on kooli kõrvalt piisavalt aega kududa, kuid vaadates, et kuuga olen kolmest kirja pandud projektist ainult ühe valmis saanud, siis tõenäoliselt kõike kolme ma novembri lõpuks tehtud ei saa.

Esimesena panin varrastele huvitava kudumislahendusega kaelussalli – Striped Bobble Cowl. Kaks värvi ja esmapilgul mulje, et kootakse ringselt parem- ja pahempidiste ridadega vaheldumisi. Aga see oli petlik, tegelikult kootakse 99% sallist parempidiselt, lihtsalt töö keeratakse ühenduskohas teatud meetodil ringi.

Vahelduse mõttes on sallis ka mõned auguread. Bobble’d ehk nupukesed tegin kahte moodi. Lilla värviga tegin heegelnõelaga nupukesed, mis kohe kinnitusid mahakudumise rea külge, kuid valgega kudusin rippuvad 5-silmuselised nupukesed. Valged torkavad rohkem silma, eksju 🙂

Tegelikult on rõõmsalt pingevaba kudumine, mis sobib hästi näiteks pikemal autosõidul kõrvalistuja käeliseks tegevuseks samal ajal kui suulise tegevusega lõbustad roolijat.

Natuke tehnilist poolt.

Kaal: 148g (~75 g kummatki värvi lõnga);

Lõng: Cascade Fingering 220 (50g=250m);

Vardad nr 3.

Aga et ülesantust vähemalt 2/3 täita, pean hakkama nüüd sokke kuduma. Lõbus tegevus, kui teemaks on palmikud – Curiosity and Opportunity

 

Pildid tegi @Hiie

 

 

Konnareiekirjaga sokid

 

“Jälle roosa!” võiks selle postituse peale hüüatada. Tõsi! Alles oli roosades toonides seelik, kuid roosa on rõõsa ja rõõmus ning all pool olevast roosast (!!!) sallist üle jäänud viimane tokk tahtis ära kulutamist 😀

Ööliblikasall

Aga kui nüüd natuke tõsisemalt rääkida, siis tegelikult tahtsin proovida enne Kolga-Jaani sukkade kallale asumist seda kirja uuesti kududa. Ma olen mugandatud, st suurendatud kirjaga ühed taolised sokid juba teinud (ja läbigi kandnud), kuid kuna tolles projektis olid vardad ning lõng täitsa valed, mõtlesin tüürida pisut rohkem originaali poole. Kuigi ega ma nüüdki kindel ole, et 1,75 mm vardad need kõige paremad on, võib olla tuleks 1,5 mm võtta, aga lõnga jämedus peaks passima ning nii saan enam vähem ühe mustrikorduse koetiheduse ligikaudselt teada. Või ma vähemalt loodan seda 😀

Kannalaka kudusin väikese knihviga, et oleks hõlpsam ridu lugeda tegin igal 7. ja 8. real kahele keskmisele silmusele vastupidised silmused, et paremal pool pahempidi ja pahemal pool parempidi. Kannakahandus taas minu lemmik – “Eesti silmuskudumine 2. Sukad ja sokid” Anu Pink, lk 64 tallakahandusega kand koos viklisilmustega pöördega, viklimustriga sokkidele sobib nagu rusikas silmaauku.

 

Aga mis siis selle töö puhul kasutuses oli. Vardad, nagu juba öeldud, 1,75 mm ning lõngaks HedgehogFibres Sock (100g=400m), kulus 78 g.

 

Kokkuvõttes võib öelda, et kudusin selle suve soojuse sokkidesse. Nüüd võin kindlalt talvele vastu minna 😀

 

Roosa ja rõõsa ehk kleidist seelikuks

Ajapikku on kappi kogunenud suur hulk lasterõivaid, mis olid kas väikeseks jäänud või kandmiskõlbmatuks tunnistatud. Sortisin üks päev neid toonide kaupa ja avastasin imekauni lapikleid. See panigi minu uuele seelikule aluse ehk et hakkasin seelikut kavandama kleidist lähtuvalt. Nüüd on kahju, et ei teinud sellest kleidist pilti, kui ta veel ühes tükis oli. Nüüd otsige neid kaht tükki (esi- ja tagatükk) seelikust taga 😉

Kuna kleit oli ilus alt laienev, sai nii mõnigi teine riidejupp samuti trapetsi kuju. Tõsi, enamus on lihtsuse huvides siiski ristkülikud. Aga ega ma eriti rohkem kombineerinud, kui et ühe pluusi rinnataskud pidid esiosa ülemisele paanile sümmeetriliselt jääma. Nüüd on mul kaks pisikest nö salataskut, paar münti mahutavad ära 😀 Ülejäänud ladusin nii kuidas kätte sattusid.

Ma usun, et nii mõnigi tuttav tunneb sealt ära enda laste kunagisi riideid. Kui leiad, võid märku anda 😉

 

Aga nüüd taas kuduma, mõni kampsun ja sokipaar juba ootavad.

 

Rebu

Vahel on mõned kudumisjuhendid nii head, et sa tahad veel ja veel nende järgi kududa. Eks oluline on ka see, et kanda on neid valminud kudumeid samuti mõnus 😉

Sestap valmis teine Woodfords (by Elizabeth Doherty) juhendi järgi tehtud kampsun. Konstruktsioon on geniaalne – ja seejuures õmblusteta!!! Kudumisel on kaks mustrit, mis eriti palju peamurdmist ei nõua. Seega on hea lihtne kudumine 😀

Esimene oli sinine (siin pildil on see kampsun algses pikkuses, kuid eelmise kuul tänu kassile jäi 10 cm lühemaks)

ja teine on kollane.

Kuigi ma koon endale praegu pisut jämedamast lõngast väiksete mugandustega Satinel’i, sest ka see on hästi kirjutatud juhend ning ideaalne kampsun, mõlgutan mõttes veel ühe peenest lõngast Woodfordi kudumist. Sel puhul siis endale. Head asja ei ole kunagi palju!

Rõõm õlistest näppudest

Kui nüüd keegi arvab, et õlised näpud ei saa kuidagi rõõmsaks teha, siis pean kinnitama, et ta eksib.

Nimelt hakkas mu 16-aastane overlock eelmise aasta viimasel kuul imelikult kolksuvat häält tegema. “Vanake juba, ” mõtlesin. “Endalgi hakkavad hallid karvad juustesse hiilima, eks  masingi vajab natuke värskendust”. Aga muudkui lükkasin remonti viimist edasi.

Kui hommikul oli vaja üht pluusi serva ääristada, ütles vanake üles – kolises ning niite enam ei sidunud. Võtsin aja maha, istusin ning mõtlesin – nädalavahetusel nagu nii ükski parandus ei tööta, keeran masina lahti, ehk selgub ka logisemise põhjus. Ja kui hakkama ei saa, siis võin meistrimehele esmaspäeval muret kurta. Mõeldud, tehtud.

“Alasti overlock”

Eest katte lahti võtmisel selgus, et alumistest niidisöötjatest üks ei liigu üldse. Ahaa, järelikult on ta mingi kangi küljest lahti. Egas midagi kiht kihi, külg külje järel masinat lahti kruvides (tavaline ristpeaga kruvikeeraja sobis selleks ideaalselt), nägin masina sisemuses vedelemas üht spetsiifilist polti/kruvi. Ja tihend ka selle juures. Aga eest ei pääsenud ma kuidagi sinna ligi, liiga kitsas.

Keerasin siis masin külili ning kruvisin põhja alt – saingi selle poldi ja tihendi hõlpsalt kätte. Suurem vaev oli imetillukese kruvikeerajaga seda polti kahe hoova ühendamiseks (see, mis pildil punasega ümbritsetud) kinni saada, kuid kannatlikkus viis sihile 🙂

Kokku kruvimisel oli väike hirm, et kas ikka saan kõik jälle õigesti  kokku, kuid õnneks on seal igasugu sooni ja liiste, mis muud moodi kui õiges järjekorras end sobitada ei lubagi.

Peale remonti on jälle kõik õigel kohal

 

Nii et lõpp hea, kõik hea. Loodan, et nüüd peab masin veel vähemalt teist sama kaua vastu ja mina võin endale tunnustavalt õlale patsutada 😀

 

Bye-bye 2018 and welcome 2019!

My last finished project of the year 2018 was Lovetta – beautiful two-colored green (not a regular) triangular shawl. Unfortunately not blocked yet. I will do it at next year.

 

 

Some of the other projects I finished during the year of 2018 as a collage.

And I published 3 new patterns:

Quadrangle

Kullane

Slim Fit

It’s time to make plans for the new year (and prepare some testing).

I can’t thank Arella enough, who saved my 6 years of work. Thank you so much!

I wish you all health and happiness throughout the year of 2019.

If I’m in Opadoo…

Do you know that in GAL2018 there are soooo many talented people who have designed a great amount of beautiful designs from which to choose ? And my designs are in that bundle also 🙂

I’ll remind you that 25% discount with code “giftalong2018” lasts until Nov 29, 2018 at 11:59pm US EST.

Have you looked at that bundle? Now you know why it is so hard to choose….

But in that case my 8 goals will be as follows:

Hats & Head things – Holm

Neck things – Wagtail Womans Cowl (just WOW!!!)

Shawls & Stoles – (this was the hardest part to pick up and name my favorite) Sharktooth

Hand & Arm things – Fingerless Tree Trunks

Garments – Lucinda Sweater

Feet & Leg things  – Both Ways

Babies – Elfbaby Hat

Toys, Home, & Miscellaneous things – Sanquhar Christmas Ornaments

What will be your 8 goals?