Feeds:
Postitused
Kommentaarid

Väljakutse. Vastuvõetud

Eelmisel nädalal avastasin e-postkastist üllatuse – Helen “viskas mulle kinda” ehk esitas väljakutse. Esimese hooga ehmatasin ära, kuid siis natuke juureldes otsustasi väljakutse vastu võtta.

Vaja on vastata järgmistele küsimustele:

1. Parim lapsepõlvemälestus? Räägi, mis spontaanselt tuleb meelde.

2. Kas sinu lapsepõlvekodus või suguvõsas tehti käsitöid?

3. Kas sinu praeguses kodus on vanemate/vanavanemate valmistatud esemeid? Lisa mõni foto.

1. Esimene asi, mis lapsepõlvega seondub on vahvad suved emaema juures. Mäletan, et kui väiksem olin, siis lootsin kogu aeg, et hakkab ometi sadama – no mitte ei viitsi selle kuumaga heinamaal kaarutada. Ja seda mõtlesid ka teised lapsed, ja seda isegi hoolimata sellest, et heinateo lõppedes osteti alati kast Kellukest. Tegelikult oli selles töös oma võlu, jõgi oli kohe samas ning polnud mingi vaev korraks end kastmas/jahutamas käia. Kõrge heinakoorma otsas sõitmine oli teine lõbu, eriti üle jõe oleva heinamaa puhul. Kui otse oleks saanud, kulunuks sõiduks 100m, kuid tegelikult tuli ringiga koju sõita ja siis tuli koos koolmekoha ületamise ja mäkketõusuga ikka 1,5 km vähemalt ära. Ja see oli lastele puhas lõbu. Esimesest mõttest veel rääkida, siis teismeikka jõudes sai vihmaootusest kuiva ilma ootus – peaks ometi nii palju kuiva, et selle heina ruttu tehtud saaks.

2. Muidugi tehti käsitööd, nii isa kui ka ema suguvõsades on enamus naisi kedranud, kudunud, tikkinud heegeldanud. Mehed aga puutööd teinud. Teisiti ju poleks saanudki. Eks oma emalt olen peamiselt kudumisoskused omandatud ja väga tänulik talle, et kui mul teismelisena tekis huvi õmblemise vastu, ei keelanud ta mul katsetada (oi, kui häbi on siiani, kui seeliku lõikasin välja põikipidi riidest – oh seda välja veninud istmikku :D).

3. Panen siia paar pilti oma kodus olevatest eelnevate sugupõlvede loomingust

padjakate
See on isa suguvõsast (tõenäoliselt minu vanatädi tehtud) padjakate, mis pandi päeva ajal padjale ümber. Peal on heegeldatud “Inglid walvagu” vanas kirjast. Mul läks selle dešifreerimisega päris kaua, alles siis kui taipasin tumeda täite panna, tuli selgelt loetav kiri esile :).

vanaema sokid

Emaema sokid, neid ta kudus elu lõpupoole palju, sest kindamustrit oli raskem jälgida.

vanatädi tikand

Siin on kotile õmmeldud vana tikand, isa suguvõsa naiste töö. Selle vana tikandi “päästsin” tolmusest kuivkemmergust, tikand oli suuremal riidepalakal, millele papp vahele pandud ja moodustas omamoodi koti, kus siis hoiti ajalehti. Vanasti ju pehmed eripaberit polnud. Nii siis leidsin, et see tikand vääriks esinduslikumat kohta. Nüüd ongi see kotil, millega titele varuriideid kaasas kannan.

Vanatädi õlasall

Kangastelgedel kudumise näide – õlasall. Ema poolt vanaonu naise tehtud. Salme oli nendega tõeliselt osav, ta oskas teha seal kõike – imeilusat peent kardinat kui ka kaltsuvaipu. Mul seisab tema kootud rahvariide seeliku kangas ema juures kapis (häbi mulle, et rahvariideid tegema pole hakanud) ning kirivöö ka.

Kes veel tahab kinnast püüda :). Diana? Aet?

Maitsemeelele

Ma pole ammu pajatanud söögist, sest blogi nagu rohkem suunitlusega käsitööle. Aga kuna need küpsised on ka käsitöö, vähemalt osaliselt, ja maitsevad põrgulikult hästi, pean lihtsalt sellest kirjutama.

Esmalt tänud Triinule, et ta neid oma õe sünnipäeval pakkus ja kiire retseptitutvustuse tegi. Ega paberit ju käepärast polnud, meelde jäid vaid märksõnad “kondenspiim” ja “lihtne”. Natuke internetis kaevamist ja leidsingi viite nendele maitsvatele küpsistele.

“Vahusta toasoe või” – nii see töökirjeldus algab. No aga millega ma vahustan, kui mikseri visplid katki läksid? Meie kandi parandutöökodadest üks ei tegele nii väikeste kodumasinate varuosadega ja teine on vist suvepuhkusel, sest telefon jääbki kutsuma ning meilile ei vastata. Hää küll, ega siis küpsised selle pärast tegemata jää – tuleb lihtsalt kõik taignasse minevad asjad oma võimsasse Kenwoodi köögikombaini panna ja pisut parajal kiirusel töödelda. Tõsi, järgmisel korral teen topeltkoguse – üks masina pesemine nagu nii, aga häid küpsiseid saab rohkem :). Siin siis pallikesed enne küpsetamist:
P1090354

Kreemiga ei hakanud jamama, vaid tükseldasin 100g tumedat šokolaadi ja segasin selle pärast ettevaatlikult taignasse. Parem on kuulikesi vormida pisut külmkapis tahenenud taignast, seega on paras teha üks 15 minutiline tiir vankriga, laps magama uinutada ja siis saab rahus maiustusega tegeleda.

Valmis! Nii kähku see käiski (postituse kirjutasin küpsemise ajal valmis ;)).
P1090355

Viimane hõige on siiski mikseri “Severin 3823” visplite kohta – kui kellelgi on need üle, palun andke mulle märku!

Top-down Akoya

top_down Akoya enne nööpe 1

Esmalt pean ütlema, et mul on üliheameel, et otsustasin seekordse Akoya kududa ülalt alla. Et miks? Nii saab kududa täpselt nii pika kampsuni, kui on vaja. Selles mõttes, et vajaliku pikkuse saamiseks on harutamist siis ju palju vähem :)
top_down Akoya enne nõõpe top_down Akoya 2
Mina siiski harutasin. Esimest korda harutasin pikkuse lisamiseks ning nööbiliiste tegin ka natuke laiemaks. Teist korda harutasin selleks, et kaelusesse parema hoidmise ja korrektsema tulemuse saamise nimel nöör kududa. Maksimalist :D, mis teha… Algul mõtlesin panna ilus paela, mis ka pildile püütud, kuid katsetusega jäi kaelus sel juhul väga jäik ning nii õrnale kampsunile tundus see liig olevat. Nüüd olen rahul, eriti rahul veel sellega, et kude on tõeliselt ühtlane, nagu oleks masinaga tehtud (kes siis koera saba kergitab, kui mitte koer ise :D).
top_down Akoya kaeluse vits top_down Akoya nööbirivi top_down Akoya nööp
Mõnus kudumine oli, kehaosa sai nädalaga valmis, siis tegime proovi ning kaks nädalat (venitamist) kulus siis varrukate ning paranduste peale. Eks kandja annab pärast tagasisidet, kas parandused/täiendused ka asja ette läksid.
top_down Akoya valmis
Siiski on üks asi, mida ma järgmisel korral teeksin teisiti – nimelt kooksin hõlmadele serva 2 parempidist silmust enne kui pitsosa hakkab, sest siis oleks oluliselt lihtsam silmuseid soonikuks üles korjata.

Lõng: Garnstudio Drops Alpaca, kulus 324g, ostetud Käsitööaidast
Vardad: 3,5mm kehaosa ja varrukad, 3,25 mm allääre soonik ning 3 mm krae- ja hõlmasoonikud.
Nööbid: bambus, Kingiriiulist

If you like to read a short story in English please visit my Ravelry project page.

Pemberley

Pemberley uuesti 6

Mu lemmikraamat “Uhkus ja eelarvamus” oligi see põhjus, miks 2013.aastal sai Pemberley muster omandatud. Kudumist alustasin ka õhinal ja siis see õhin vaibus. Oeh, see kirjamine on ikka aeganõudev, muud tööd tundusid huvitavamad ning vahel harva kätte võttes kampsun kohe kuidagi ei edenenud. Siis aga saabus aasta 2015 ning tite kõrvalt vanu poolikuid töid lõpetades ning uue kampsuni jaoks lõnga oodates (seda lõnga pole veel jätkuvalt :D) võtsin ka Pemberley taas käsile.

Kui kehaosa allääre kudusin vastavalt juhistele, st kahekordsena, siis varrukate puhul otsustasin proovida teiste tegijate poolt soovitatud PWYC (purl when you can) tehnikat. Kuna põhilõngaga silmused kootakse paar ringi (rida) pahempidi ning mustrilõngaga silmused parempidiselt, moodustub natuke ebaühtlane ripskoes pind ja see ei keerdu. Siiski kudusin pärast varruka alläärtesse nöörkandi, kuna see andis nö puhtama tulemuse, lisaks ka kontrastsuse. Esimesel pildil varrukas ilma nöörpaelata ja teisel nöörpaelaga. On ju nöörpaelaga ilusam!

Pemberley varruka ots  Pemberley uuesti 3

Varruka ja kehaosa ühendasin käe all kolme-vardaga-mahakudumist kasutades, jääb samuti väga korrektne ning on kindlasti palju lihtsam tehnika, kui silmamisega ühendamine.

Pemberley uuesti 4

Suurim komistuskivi oli kaeluse nöörpael. Olgugi, et võtsin väiksemad vardad jäi kaelus kuidagi lötakas. Egas midagi tõmbasin silmused üles ja alustasin uuesti, seekord võtsin nöörpaela kehaosaga ühendamisel iga 7 ja 8 silmuse kehaosas kokku ning tulemus on palju kenam. Võrdluseks pildid, vasakul enne korrigeerimist ja paremal kahandatud silmustega variant.
Pemberley suurus 38 1Pemberley uuesti 2

Oli päris põnev tegemine, suur ja mahukas. Muster on hästi kirja pandud ja skeemide lugemine juba ammu mulle peavalu ei valmista. Kampsun tuli soe (ikkagi nagu kahekordsest villaseat :)) ja parajalt liibuv – võib vabalt veel paksema pluusi alla panna ja pakase kätte patseerima minna, sest valitud 38″ suuruse asemel sobib see 40″ suurusele. Kõige raskem oli varrukate ja kehaosa ühendamisel esimsesed ringid, sest siis kippus lõngajooks kuidagi liiga tugev jääma, kuna varrukasilmused tuli suht tihedalt kokku pressida. Nüüd mõtlengi, kas oleks võimalik kududa varrukad sealt maalt hoopis alla poole. Kindlasti on, kuid siis tuleb mustriga midagi välja mõelda, sest mudidu jääb see pool silmust nihkesse. Kui tuleviks taas kirjatud kampsunit hakkan tegema, proovin järele :). Seniks aga ootan uusi lõngu ja keerutan hoopis palmikuid.

Until the end of 10th of May you’ll get 20% discount of my latest shawl pattern (no coupon needed) – Simple Elegance

Kui oled harjunud, et mõni sündmus (siin kohal mõtlen sünnitusi) on kogu aeg hilinenud, siis võtsin poolteist nädalat enne esimest tähtaega vardad ning lootsin kahe nädalaga (sest ega ma siis ka tähtajal lootnud maha saada, ikka nädal või pigem kaks hiljem :D) veel ühe puuvillase kampsuniga valmis saada. Eriti seetõttu, kuna kudusin kõige väiksemat suurust. Seda kampsunit soovis me kolmas tütar, kellele teise õe kirju kampsun oli sügavat muljet avaldanud ning tekitanud soovi ka ise taolist mõnusat “hõlsti” kanda.

Sand and fox3

Palju ma siis kududa ei jõudnud, ainult 2 päeva, enne kui prioriteedid muutusid. Kuid siiski olin need 2 päeva täielikult sellele kampsunile pühendanud ja seetõttu oli valmis 2/3 kehaosa. Nii ma siis vaikselt tite kõrvalt jätkasin (õnneks esimesed elunädalad ainult süüakse ja magatakse, seega jäi kudumiseks piisavalt aega). Siiski suutsin esimesel korral varrukad natuke kitsad ja liiga lühikesed kududa. Mis muud, kui harutasin nood jälle üles, lisasin paar täiendavat silmust ning võtsin kudumiseks ka suuremad vardad. Teine katse õnnestus. Ja nagu näete, siis triibudki kampsunil on teist moodi – lihtsalt põnevuse pärast.

Sand and fox1

Taskute servi palistavad nöörpaelad (I-cord) lahendasin seekord teist moodi – kudsin need hoopis hiljem tasku serva külge, selle asemel et juhendi järgi nendest taskute kudumisel alustada.
Sand and fox tasku
Tehnilised andmed:
lõng: helebeez on tegelikult 4-kordne puuvillane kangastelgede lõim (arvatavasti paarkümmend või veelgi rohkem aastat vana) ja oranz on siiani minu vailedamatu lemmik puuvillane Sandnes Garn Mandarin Petite; kogu kampsun kaalub 276g;
vardad: keha nr 3mm, varrukad nr 3,5mm, taskud ja soonikud 2,75mm.

Tegelikult kulus kudumiseks kokku natuke üle 3 nädala, kuid nagu ikka jääb projekti lõpetamine piltide taha – neid paari klõpsu ei suutnud kuni tänaseni ära teha. Aga lõpp hea, kõik hea. Nüüd ei võta uut tööd enne käsile, kui Käsitööaida koostellimisest lõng kohale on jõudnud. Seni aga üritan olla tubli ja ühte pikale veninud tegemist vapralt edasi kududa. Selle progress on pildilt näha :)
Pemberley 2

Two sad month was passed when our children best “nanny” and grandpa was passed away.
And 3 weeks from birth of his last grandchild.
I’m still at tears when I watch this video …

Follow

Get every new post delivered to your Inbox.

Join 174 other followers