Üks “maitsev” õlasoojendaja

 

 

Seda salli vaadates meenub mulle esimesena Premia Vau vanillijäätis PIPARMÜNDI JA ŠOKOLAADITÜKKIDEGA.  Sest see on sama moodi roheline (roheline mulle meeldib) ja tundub  piparmündihõnguline (piparmünt ka mulle maitseb).

Seega polnud kahtlustki, et Woolmint Opera sarja lõngadest just värvus Nobucco mulle ostukorvi ronis. Hea, et ka Intermezzo talle seltsiks tuli. Nii moodi sai tore kooslus üheks suuremaks õlasoojendajaks.

Kui suur täpselt, seda ma polegi veel üle mõõtnud, aga nii 1,5-2 m vahele peaks ta mahtuma. Laiust on õnneks nii poole meetri jagu.

Salli mustriks on Julie’s Wrap. Lõngu juba mainisin, vardad tuleb ka kirja panna – 4 mm.

Oli tore pingevaba kudumine, sest põhiosa ainult parempidi ning veidi tähelepanu tuli pöörata ääresilmuste üles korjamisel. Seejärel jällegi 1 parempidine keerdsilmus ja 1 pahempidine keerdsilmus. Need nurgad ja lisanurgad nõudsin natuke süvenemist, kuid ei miskit ilmvõimatut.

Nupud on tehtud Intermezzo’ga ning kasutatud heegelnõela.  Aluseks võtsin selle video.

Nüüd on kiired ajad, vaja hoopis õmblema hakata 😀

Arbor Cardigan

Head uut (kudumis)aastat!

 

Mulle on ammu silma jäänud Norah’i imelised palmikud ning Arbor Cardigan seisis üle aasta kudumisjärjekorras. Lõngagi olin Inglismaalt juba üle-eelmise aasta maikuus tellinud ning ära värvinud.

Kuna ma lapse eelmise kampsuni rikkusin pesumasinas ära, lubasin talle uue kududa. Seega olin võtnud sihiks pühade aja, kus on võimalust koolitöödest viilida ja kahe nädalaga kampsun valmis kududa. Optimist! Hull! Nii ma end tagantjärele tunnen, ja tõttöeldes sõrmed pisut valutavad ning süümekad tegemata õmbluspraktika pärast närivad hinge..

Aga täpsemalt siis lõin silmuse vardale 21.detsembril. Otsustasin kududa esiosad ja seljaosa ühes tükis, seega vähendasin kokku liidetud silmuste arvu kahe võrra, et allääre soonik klapiks. Ja siis aina kudusin, kudusin, kudusin.

Kui tuli varrukakaari tegema hakata, kudusin jätkuvalt kõiki tükke korraga, nii oli palju lihtsam mustrit ja mahakootavat silmuste arvu jälgida. Kuna krae kootakse kukla taha välja,siis esmalt õmblesin mahakootud õlgade õmblused kokku ning kudusin kraed edasi. Lõpus ei tahtnud end silmamisega vaevata ja tegin hoopis 3-silmuselise mahakudumise variandi. Näeb ka nii kena välja 🙂 (ja värv on ka pildidl enam vähem õige – “navy blue”).

Varrukate puhul otsustasin lihtsamat viisi kasutada – korjasin ringselt silmused vardale ning tegin õla osa lühendatud ridadega ning seejärel pidevalt kahandades (-30 silmust) alla välja. Seal võtsin veel natuke silmuseid kokku ja lõpetasin 1+1 soonikuga ning 3,5mm varrastega.

Lõng oli kudumiseks väga hea – Superwash Crazy Eight DK Type 49225, 100=250m, kulus veidi üle 7 toki. Ostsin ta naturaalse lõngana, mõeldud värvimiseks ja nii ma ise selle kirju sinise tooni ka kodus välja võlusin. Samas olin väga üllatunud, kui tokke keraks kerides sain 7 tokis ühe ja viimases tokis lausa kaks jätkukohta. Olgem ausad, need olid väga korrektselt tehtud, seega ei mingi etteheidet selle kohta. Tõenäoliselt ei oleks ma värvimata lõnga puhul neid leidnud, kuid värv jättis selle koha liiga valgeks ning tegi jäigaks. Just jäikuse pärast võtsin need sõlmed lahti ning tegelesin otste peitmisega.

Tegelikult sain peaaegu endale võetud tähtajaga selle valmis, kulus ju 15 päeva. See üks päev lisaks tuli kindlasti jõulude ja uusaasta õhtu pärast. Teine kord olen targem,väljakutseks tuleb endale pisut rohkem aega anda.

Lõng: Superwash Crazy Eight DK Type 49225, 100=250m, kulus 750 g
Vardad: 3,75mm; varrukasoonikud 3,5 mm

Erilised tänud Siilistele 😉

Aga nüüd ootab järgmine Norah’i kampsun. Tollele hallile, mis ka oli väljakutse korras nädalaga kootud, tuleb seltsiks kollane 🙂

 

Triibuline kaelussall

Nagu igal aastal, toimub ka tänavu Joji grupis KAL. Eelmise aasta jätsin vahele, kuid sel aastal otsustasin taas kaasa lüüa. Arvasin, et mul on kooli kõrvalt piisavalt aega kududa, kuid vaadates, et kuuga olen kolmest kirja pandud projektist ainult ühe valmis saanud, siis tõenäoliselt kõike kolme ma novembri lõpuks tehtud ei saa.

Esimesena panin varrastele huvitava kudumislahendusega kaelussalli – Striped Bobble Cowl. Kaks värvi ja esmapilgul mulje, et kootakse ringselt parem- ja pahempidiste ridadega vaheldumisi. Aga see oli petlik, tegelikult kootakse 99% sallist parempidiselt, lihtsalt töö keeratakse ühenduskohas teatud meetodil ringi.

Vahelduse mõttes on sallis ka mõned auguread. Bobble’d ehk nupukesed tegin kahte moodi. Lilla värviga tegin heegelnõelaga nupukesed, mis kohe kinnitusid mahakudumise rea külge, kuid valgega kudusin rippuvad 5-silmuselised nupukesed. Valged torkavad rohkem silma, eksju 🙂

Tegelikult on rõõmsalt pingevaba kudumine, mis sobib hästi näiteks pikemal autosõidul kõrvalistuja käeliseks tegevuseks samal ajal kui suulise tegevusega lõbustad roolijat.

Natuke tehnilist poolt.

Kaal: 148g (~75 g kummatki värvi lõnga);

Lõng: Cascade Fingering 220 (50g=250m);

Vardad nr 3.

Aga et ülesantust vähemalt 2/3 täita, pean hakkama nüüd sokke kuduma. Lõbus tegevus, kui teemaks on palmikud – Curiosity and Opportunity

 

Pildid tegi @Hiie

 

 

Konnareiekirjaga sokid

 

“Jälle roosa!” võiks selle postituse peale hüüatada. Tõsi! Alles oli roosades toonides seelik, kuid roosa on rõõsa ja rõõmus ning all pool olevast roosast (!!!) sallist üle jäänud viimane tokk tahtis ära kulutamist 😀

Ööliblikasall

Aga kui nüüd natuke tõsisemalt rääkida, siis tegelikult tahtsin proovida enne Kolga-Jaani sukkade kallale asumist seda kirja uuesti kududa. Ma olen mugandatud, st suurendatud kirjaga ühed taolised sokid juba teinud (ja läbigi kandnud), kuid kuna tolles projektis olid vardad ning lõng täitsa valed, mõtlesin tüürida pisut rohkem originaali poole. Kuigi ega ma nüüdki kindel ole, et 1,75 mm vardad need kõige paremad on, võib olla tuleks 1,5 mm võtta, aga lõnga jämedus peaks passima ning nii saan enam vähem ühe mustrikorduse koetiheduse ligikaudselt teada. Või ma vähemalt loodan seda 😀

Kannalaka kudusin väikese knihviga, et oleks hõlpsam ridu lugeda tegin igal 7. ja 8. real kahele keskmisele silmusele vastupidised silmused, et paremal pool pahempidi ja pahemal pool parempidi. Kannakahandus taas minu lemmik – “Eesti silmuskudumine 2. Sukad ja sokid” Anu Pink, lk 64 tallakahandusega kand koos viklisilmustega pöördega, viklimustriga sokkidele sobib nagu rusikas silmaauku.

 

Aga mis siis selle töö puhul kasutuses oli. Vardad, nagu juba öeldud, 1,75 mm ning lõngaks HedgehogFibres Sock (100g=400m), kulus 78 g.

 

Kokkuvõttes võib öelda, et kudusin selle suve soojuse sokkidesse. Nüüd võin kindlalt talvele vastu minna 😀

 

Roosa ja rõõsa ehk kleidist seelikuks

Ajapikku on kappi kogunenud suur hulk lasterõivaid, mis olid kas väikeseks jäänud või kandmiskõlbmatuks tunnistatud. Sortisin üks päev neid toonide kaupa ja avastasin imekauni lapikleid. See panigi minu uuele seelikule aluse ehk et hakkasin seelikut kavandama kleidist lähtuvalt. Nüüd on kahju, et ei teinud sellest kleidist pilti, kui ta veel ühes tükis oli. Nüüd otsige neid kaht tükki (esi- ja tagatükk) seelikust taga 😉

Kuna kleit oli ilus alt laienev, sai nii mõnigi teine riidejupp samuti trapetsi kuju. Tõsi, enamus on lihtsuse huvides siiski ristkülikud. Aga ega ma eriti rohkem kombineerinud, kui et ühe pluusi rinnataskud pidid esiosa ülemisele paanile sümmeetriliselt jääma. Nüüd on mul kaks pisikest nö salataskut, paar münti mahutavad ära 😀 Ülejäänud ladusin nii kuidas kätte sattusid.

Ma usun, et nii mõnigi tuttav tunneb sealt ära enda laste kunagisi riideid. Kui leiad, võid märku anda 😉

 

Aga nüüd taas kuduma, mõni kampsun ja sokipaar juba ootavad.

 

Rebu

Vahel on mõned kudumisjuhendid nii head, et sa tahad veel ja veel nende järgi kududa. Eks oluline on ka see, et kanda on neid valminud kudumeid samuti mõnus 😉

Sestap valmis teine Woodfords (by Elizabeth Doherty) juhendi järgi tehtud kampsun. Konstruktsioon on geniaalne – ja seejuures õmblusteta!!! Kudumisel on kaks mustrit, mis eriti palju peamurdmist ei nõua. Seega on hea lihtne kudumine 😀

Esimene oli sinine (siin pildil on see kampsun algses pikkuses, kuid eelmise kuul tänu kassile jäi 10 cm lühemaks)

ja teine on kollane.

Kuigi ma koon endale praegu pisut jämedamast lõngast väiksete mugandustega Satinel’i, sest ka see on hästi kirjutatud juhend ning ideaalne kampsun, mõlgutan mõttes veel ühe peenest lõngast Woodfordi kudumist. Sel puhul siis endale. Head asja ei ole kunagi palju!

Rõõm õlistest näppudest

Kui nüüd keegi arvab, et õlised näpud ei saa kuidagi rõõmsaks teha, siis pean kinnitama, et ta eksib.

Nimelt hakkas mu 16-aastane overlock eelmise aasta viimasel kuul imelikult kolksuvat häält tegema. “Vanake juba, ” mõtlesin. “Endalgi hakkavad hallid karvad juustesse hiilima, eks  masingi vajab natuke värskendust”. Aga muudkui lükkasin remonti viimist edasi.

Kui hommikul oli vaja üht pluusi serva ääristada, ütles vanake üles – kolises ning niite enam ei sidunud. Võtsin aja maha, istusin ning mõtlesin – nädalavahetusel nagu nii ükski parandus ei tööta, keeran masina lahti, ehk selgub ka logisemise põhjus. Ja kui hakkama ei saa, siis võin meistrimehele esmaspäeval muret kurta. Mõeldud, tehtud.

“Alasti overlock”

Eest katte lahti võtmisel selgus, et alumistest niidisöötjatest üks ei liigu üldse. Ahaa, järelikult on ta mingi kangi küljest lahti. Egas midagi kiht kihi, külg külje järel masinat lahti kruvides (tavaline ristpeaga kruvikeeraja sobis selleks ideaalselt), nägin masina sisemuses vedelemas üht spetsiifilist polti/kruvi. Ja tihend ka selle juures. Aga eest ei pääsenud ma kuidagi sinna ligi, liiga kitsas.

Keerasin siis masin külili ning kruvisin põhja alt – saingi selle poldi ja tihendi hõlpsalt kätte. Suurem vaev oli imetillukese kruvikeerajaga seda polti kahe hoova ühendamiseks (see, mis pildil punasega ümbritsetud) kinni saada, kuid kannatlikkus viis sihile 🙂

Kokku kruvimisel oli väike hirm, et kas ikka saan kõik jälle õigesti  kokku, kuid õnneks on seal igasugu sooni ja liiste, mis muud moodi kui õiges järjekorras end sobitada ei lubagi.

Peale remonti on jälle kõik õigel kohal

 

Nii et lõpp hea, kõik hea. Loodan, et nüüd peab masin veel vähemalt teist sama kaua vastu ja mina võin endale tunnustavalt õlale patsutada 😀