Arbor Cardigan

Head uut (kudumis)aastat!

 

Mulle on ammu silma jäänud Norah’i imelised palmikud ning Arbor Cardigan seisis üle aasta kudumisjärjekorras. Lõngagi olin Inglismaalt juba üle-eelmise aasta maikuus tellinud ning ära värvinud.

Kuna ma lapse eelmise kampsuni rikkusin pesumasinas ära, lubasin talle uue kududa. Seega olin võtnud sihiks pühade aja, kus on võimalust koolitöödest viilida ja kahe nädalaga kampsun valmis kududa. Optimist! Hull! Nii ma end tagantjärele tunnen, ja tõttöeldes sõrmed pisut valutavad ning süümekad tegemata õmbluspraktika pärast närivad hinge..

Aga täpsemalt siis lõin silmuse vardale 21.detsembril. Otsustasin kududa esiosad ja seljaosa ühes tükis, seega vähendasin kokku liidetud silmuste arvu kahe võrra, et allääre soonik klapiks. Ja siis aina kudusin, kudusin, kudusin.

Kui tuli varrukakaari tegema hakata, kudusin jätkuvalt kõiki tükke korraga, nii oli palju lihtsam mustrit ja mahakootavat silmuste arvu jälgida. Kuna krae kootakse kukla taha välja,siis esmalt õmblesin mahakootud õlgade õmblused kokku ning kudusin kraed edasi. Lõpus ei tahtnud end silmamisega vaevata ja tegin hoopis 3-silmuselise mahakudumise variandi. Näeb ka nii kena välja 🙂 (ja värv on ka pildidl enam vähem õige – “navy blue”).

Varrukate puhul otsustasin lihtsamat viisi kasutada – korjasin ringselt silmused vardale ning tegin õla osa lühendatud ridadega ning seejärel pidevalt kahandades (-30 silmust) alla välja. Seal võtsin veel natuke silmuseid kokku ja lõpetasin 1+1 soonikuga ning 3,5mm varrastega.

Lõng oli kudumiseks väga hea – Superwash Crazy Eight DK Type 49225, 100=250m, kulus veidi üle 7 toki. Ostsin ta naturaalse lõngana, mõeldud värvimiseks ja nii ma ise selle kirju sinise tooni ka kodus välja võlusin. Samas olin väga üllatunud, kui tokke keraks kerides sain 7 tokis ühe ja viimases tokis lausa kaks jätkukohta. Olgem ausad, need olid väga korrektselt tehtud, seega ei mingi etteheidet selle kohta. Tõenäoliselt ei oleks ma värvimata lõnga puhul neid leidnud, kuid värv jättis selle koha liiga valgeks ning tegi jäigaks. Just jäikuse pärast võtsin need sõlmed lahti ning tegelesin otste peitmisega.

Tegelikult sain peaaegu endale võetud tähtajaga selle valmis, kulus ju 15 päeva. See üks päev lisaks tuli kindlasti jõulude ja uusaasta õhtu pärast. Teine kord olen targem,väljakutseks tuleb endale pisut rohkem aega anda.

Lõng: Superwash Crazy Eight DK Type 49225, 100=250m, kulus 750 g
Vardad: 3,75mm; varrukasoonikud 3,5 mm

Erilised tänud Siilistele 😉

Aga nüüd ootab järgmine Norah’i kampsun. Tollele hallile, mis ka oli väljakutse korras nädalaga kootud, tuleb seltsiks kollane 🙂

 

Triibuline kaelussall

Nagu igal aastal, toimub ka tänavu Joji grupis KAL. Eelmise aasta jätsin vahele, kuid sel aastal otsustasin taas kaasa lüüa. Arvasin, et mul on kooli kõrvalt piisavalt aega kududa, kuid vaadates, et kuuga olen kolmest kirja pandud projektist ainult ühe valmis saanud, siis tõenäoliselt kõike kolme ma novembri lõpuks tehtud ei saa.

Esimesena panin varrastele huvitava kudumislahendusega kaelussalli – Striped Bobble Cowl. Kaks värvi ja esmapilgul mulje, et kootakse ringselt parem- ja pahempidiste ridadega vaheldumisi. Aga see oli petlik, tegelikult kootakse 99% sallist parempidiselt, lihtsalt töö keeratakse ühenduskohas teatud meetodil ringi.

Vahelduse mõttes on sallis ka mõned auguread. Bobble’d ehk nupukesed tegin kahte moodi. Lilla värviga tegin heegelnõelaga nupukesed, mis kohe kinnitusid mahakudumise rea külge, kuid valgega kudusin rippuvad 5-silmuselised nupukesed. Valged torkavad rohkem silma, eksju 🙂

Tegelikult on rõõmsalt pingevaba kudumine, mis sobib hästi näiteks pikemal autosõidul kõrvalistuja käeliseks tegevuseks samal ajal kui suulise tegevusega lõbustad roolijat.

Natuke tehnilist poolt.

Kaal: 148g (~75 g kummatki värvi lõnga);

Lõng: Cascade Fingering 220 (50g=250m);

Vardad nr 3.

Aga et ülesantust vähemalt 2/3 täita, pean hakkama nüüd sokke kuduma. Lõbus tegevus, kui teemaks on palmikud – Curiosity and Opportunity

 

Pildid tegi @Hiie

 

 

Konnareiekirjaga sokid

 

“Jälle roosa!” võiks selle postituse peale hüüatada. Tõsi! Alles oli roosades toonides seelik, kuid roosa on rõõsa ja rõõmus ning all pool olevast roosast (!!!) sallist üle jäänud viimane tokk tahtis ära kulutamist 😀

Ööliblikasall

Aga kui nüüd natuke tõsisemalt rääkida, siis tegelikult tahtsin proovida enne Kolga-Jaani sukkade kallale asumist seda kirja uuesti kududa. Ma olen mugandatud, st suurendatud kirjaga ühed taolised sokid juba teinud (ja läbigi kandnud), kuid kuna tolles projektis olid vardad ning lõng täitsa valed, mõtlesin tüürida pisut rohkem originaali poole. Kuigi ega ma nüüdki kindel ole, et 1,75 mm vardad need kõige paremad on, võib olla tuleks 1,5 mm võtta, aga lõnga jämedus peaks passima ning nii saan enam vähem ühe mustrikorduse koetiheduse ligikaudselt teada. Või ma vähemalt loodan seda 😀

Kannalaka kudusin väikese knihviga, et oleks hõlpsam ridu lugeda tegin igal 7. ja 8. real kahele keskmisele silmusele vastupidised silmused, et paremal pool pahempidi ja pahemal pool parempidi. Kannakahandus taas minu lemmik – “Eesti silmuskudumine 2. Sukad ja sokid” Anu Pink, lk 64 tallakahandusega kand koos viklisilmustega pöördega, viklimustriga sokkidele sobib nagu rusikas silmaauku.

 

Aga mis siis selle töö puhul kasutuses oli. Vardad, nagu juba öeldud, 1,75 mm ning lõngaks HedgehogFibres Sock (100g=400m), kulus 78 g.

 

Kokkuvõttes võib öelda, et kudusin selle suve soojuse sokkidesse. Nüüd võin kindlalt talvele vastu minna 😀

 

Puhkuse lõppakord / Quadrangle

 

Kahjuks on selleks korraks puhkus läbi, aga lõppakordina õnnestus valmis saada suuuuur nelinurkne pitsrätt. Natuke traditsiooniline ja pisut ebatraditsiooniline.

Traditsiooniline siis selles mõttes, et ikka alt üles ja nupuline, nagu mulle kõige rohkem meeldib.

Ebatraditsiooniline – sest tavaliselt ruudukujulist rätti nii ei koota. Kes see hull tahab püüda ringiks ühendada üle 1100 silmuse. Sellisel viisil on väga lihtne keerdu sisse lasta… Ja lõpetamine, see on samuti pöörane, sest raskeks muutunud salli keeramine, kui sul on väheste silmustega 3-4 varrast käes, on ebanormaalselt raske.

Vahemärkusena öeldes, ma tegelikult olengi ebanormaalne ….

Õnneks on 105 tundi ja 240 g luksuslikku lõnga läinud asja ette – suur ja uhke sall on lõpuks viimistletud, üles pildistatud ja muster ka ilmutatud.

Nii et kui leidub veel mõni suurte pitslõngavarudega ja suure hulga vaba ajaga kuduja, võib ta selle töö ette võtta. Mustri leiate siit.

 

Nüüd tuleks jälle pilvedest alla maa peale tulla ning üks mõistliku suurusega sall luua. Kolmnurkseteni!

Parim kampsun / The BEST cardigan

Tõsiselt, Asja seekordne mudel on lihtsalt s u u r e p ä r a n e!!!

Loetlen teile mõned head põhjused:

1. Kantav mõlemat pidi (eriti kui lõngatokkide ühendamine nii hästi välja tuleb, et ühtegi jätkukohta näha ei ole);
2. Natuke pikemate varrukatega kui tavaliselt, see tekitab erilise mõnusa sooja tunde – nagu keriks end kamina ees tugitoolis kerra kuum teetass pihkude vahel;
3. Huvitava mustrilahendusega – oleksid nagu palmikud, kuid palju lihtsamalt kootavad :). Ja varrukaotsad ning krae on patentkoes, aga sellises, et ühel pool on pind ühesugune ja teisel pool teistsugune. Jällegi annab hästi palju kampsuni üldmuljele juurde;
4. Just paraja jämedusega lõngast (DK), mitte liiga paks ega ka mitte liiga peenike, et kood ja kood, kuid valmis ei jõua 🙂
5. Ja loomulikult hästi kirjutatud juhend, nagu alati;
6. Mu pereliikmed on vaimustuses ja tahaksid endale ka 😀 . See on juba tõsine näitaja 😉

Asjal on muide sarnase mustriga ka soe kolmnurkne sall.

 

Aga nüüd pildid, pildid, pildid.

Ja kes lõnga ning varraste kohta infot tahab, vaatab siia.

Suur nelinurk / The big Quadrangle

Blogis on vaikne. Lihtsalt pole millestki veel kirjutada. Idee ajab teist taga, kuid aega napib. Mulle on jäänud ainult tund hilisõhtul ja siis olen juba nii väsinud, et jõudlust ei ole. Aga parem natuke, kui üldse mitte midagi.

Otsustasin nüüd lõppude lõpuks juba sügisest valmis olevaid skeeme hakata kuduma. Varrastel on nelinurkne pitsiline välisäärest keskpunkti kootav rätt, mustandinimega “Quadrangle”. Ülesloomine oli paras katsumus, ega siis ole nalja asi lugeda (ja märkida) üle 1000 silmuse. Sain (järjekordselt) õige silmuste arvuga hakkama! Järgmisena tuli need silmused sättida korralikult ringiks, ilma keerdu sisse laskmata. Sain ka tehtud.

 

Ja kui nüüd 14 ringi on kootud, võin ülekontrollida, kas ühendamine tuli korrektselt välja.

Võin tõdeda, et nööpnõelte abi on olnud suurepärane – räti algus on perfektne ilma keeruta ring. Nüüd pole muud muret kui ainult edasi kududa 😉

 

(Huvitav, kas peaksin sellest mustrist ka pooliku, st kolmnurkse variandi tegema?)

 

Mütsid

Talv on möödunud põdemiste ja põetamiste tähe all, kudumiseks on olnud vähe mahti ja soovi.

Seetõttu on näidata ainult paar mütsi.

Esimene on Piret Lilleste raamatust “Kudumite lummuses”. Hästi vahva ja mõnus palmikukeerutamine oli. (Lõng ja tutt on ka muide Pireti käest, aitäh!). Varda ja lõngainfo on leitav projektilehel.

Teine müts on Thunderstorm toque by Abbyknits. Lähenesin natuke omaloominguliselt, kuna soonikus tahtsin vähem silmuseid teha ning see nõudis pärast teist moodi kasvatusi. Nupu kudusin ka omal viisil (juhendis antud nupp ei jäänud üldse nii nunnu, kui ma ootasin). Tehnilised andmed on projekti juures.

Ega siis suuremaid postitusi nii pea tule, sest elumuutused võtavad oma aja. Aga üht teist on paberil kirjas ja varrastel soojas 😉