Salatiroheline

Tegelikult on see suvine kerge peale visatav kampsik ammu valmis, kuid küll polnud modelli võtta, küll polnud pildistamiseks ilma. Nüüd aga sai lõpuks paar klõpsu tehtud, kahjuks küll siseruumides.

Kootud Ogre puuvillasest, varrukaosad on lühemad, kui juhend ette näeb ja ka esihõlmade kasvatusi ei teinud nii laialt, kui määrtud oli. Küll aga kudusin kampsuni 2 mustrikordust pikemaks, sest minu koetihedus ei olenud sama, mis juhendis toodud.

Vardad: 3,25mm
Lõng: Ogre puuvillane, kulus 190g.

Et sellest nüüd ise ilma jäin, tuleb uus – sedakorda küll valkjast puuvillasest – plaani võtta.

Hullud on naised, hullud ja uhked on nad…

Jaa jah, see käis praegu tegelikult küll selle pluusi disaini kohta :). Tegelikult on Anne väga hea kunstitaju ning mustrikirjutamise oskusega disainer. Nii erilis mudeleid nagu tema Raverly lehel naljalt mujalt ei leia.

Lisaks on mõnusale kudumisele õppisin sealt näiteks Saksa lühendatud ridade tehnika, Youtubes on ka seda näidatud – siin ja siin. Siis meeldis mulle tema viis soonikuid lõpetada – kood 2 rida enne lõppu parempidiselt, jääb selline vahva rullis serv. Ja kolmas, kõige olulisem asi, oli minu jaoks see, et hullud ideed saab vormida kudumiks. See annab ka mulle jälle indu loomiseks.

 Kuigi pluus valmis 3 päevaga – puhkuse aeg ja vilets ilm, ega siis peale kudumise suurt muud teha tahtnudki – ei olnud kodust sobivat mõõtu modelli võtta. Vanemad tüdrukud olid juba XS jaoks liiga suured ja kolmas jällegi natuke väike, kuigi seda pluus hakkabki tema koolis kandma. Õnneks on tuttavad, kel täpselt sobivas mõõdus tütarlaps peres sirgumas. Nii me siis eile õhtul kohtusimegi ja ilupildid said tehtud. Suured tänud Kirkele poseerimise eest ja tema isa Arkole pildistamise eest!

Lõng: Cascade 220 Fingering (100g=500m, 100% Peruu kõrgmäestiku vill, soetatud kvaliteetsete lõngadega varustatud Käsitööaidast; kulus 142g (suurus XS).

Vardad: kehaosa 3,25 mm (saavutasin sellega perfektse koetiheduse), soonikud 2,75mm

Veidike lendlevust ning jälle “isetegevust”

Pildid ütlevad rohkem, kui 100 sõna – õnnelik kandja :).

Aga taas oli ju vaja endale asi mugavamaks teha. Kui mustris oli ette nähtud peale passe osa lõpetamist kududa kõige pealt varrukad (edasi-tagasi) ning enne kehaosa jätkamist need kokku õmmelda, siis mina tegin siiski enne kehaosa ja alles lõpus varrukad…ringselt.

Ja ka pits oli vaja kududa kahes osas, kuid peale kehaosa lõpetamist korjasin kohe ka hõlma silmused vardale. Võtsin pitsiks hoopis peenvillase lõnga, kolmekordselt ning vardadki väiksemad ning tegin ringselt pitsiosa kududes üle rea nurkades kasvatusi. Tundub, et tuli välja küll.

Muster: Chance of Showers by Heidi Kirrmaier, suurus S;
Vardad: kehaosa – 3,5mm, pitsosad 3mm;
Lõngad: kehaosa Drops Safran, kulus 212g; peenvillane lõng, kulus 70g.

Nüüd tahaks aga taas peent pitsi kududa…

Suvepluus

…tegelikult küll suvemaika, mil kaunis pitsist alaosa.

Kuna Lotus Blossom Tank mustrit üksikult osta ei olnud võimalik (vähemalt ei leidnud ma sellist kohta), sain seetõttu peaaegu ühe mustri raha eest terve ajakirja. Arvasin, et see polnud hea mõte. Õnneks sõbranna tõi mu masendusest välja:”Võta seda kui investeeringut!” Täitsa õige, seal ajakirjas on ju veel palju kenasid kudumeid, kas või seepalmikuline pluus.

No jah, ost sooritatud ning arvutused tehtud, ei saanud lahti rahutusest, et pluus peaks tulema ainult õlapaeltega ning kindlasti ilma kokkuõmblemiseta. Mida vähem tööd, seda lihtsam! Seega natuke mõtlemist ning saigi muudatused sisse viidud – peale pitsi kaandasin ettenähtust hulga rohkem, tegin rinnaosas kasvatused, kehaosa lõppedes väikesed krooked ning õlapaelad kudusin ühe esiosal teise seljaosal ning ühendasin õigesse kohta silmamisega.

Kuna esimene versioon sai ikkagi koetihedusega natuke valesti arvutatud, võtsin kuni pitsini tagasi ja tegin veel rohkem silmuste kahandusi ja lisasin kõige lõpuks ka paela pitsiosa ja rinnaosa vahele ning õlapaelte ääred heegeldasin üle. Muidu kippusid kohutavalt rullima…

Täitsa kantav pluusike tuli välja :).
Lõng: SandnesGarn Mandarin Petit (värvus 2709), kulus 180g;
Vardad: esimene pitsmustrikordus nr 4mm ja ülejäänud 3,5mm.

Pean ka lõnga kiitma, mulle väga meeldib selline pehme lauge keeruga puuvillane lõng – kooks nagu siidi. Drops Safran on midagi sarnast, kuid pisut jäigem ja natuke karmima keeruga.

Nüüd aga varrastel juba uued kudumid. Ja kuhi salle ootab demonstreerimist…

Lambton’i tuunika

Ma armastan Jane Austeni raamatut “Uhkus ja eelarvamus”. Vähe sellest, et mul on ostetud 1995.a teleseriaali DVD, omandasin ka ajakirja Jane Austen Knits 2011. Nii sai alustatud (sünnipäevaks saadud kinkekaartide eest Käsitööaidast ostetud) puuvillase Drops Safraniga suvist tuunikat, mil mustrinimeks Lambton Top. Algselt oli plaanis kleit, kuid nähes, et kohe kuidagi ei jõua Tallinnasse peenemat puuvillast allääre pitsiosaks ostma, leppisin tuunika kudumisega.

Mustris tegin ka väikesed muudatused – kaeluse on kootud 3 vaheosa ehk siis natuke kinnisema kaeluse jaoks lisatud 1 vaheosa juurde. Ja need osad on muudetud nö pitsiliseks. Eks võrrelge originaaliga, siis tuleb see vahe hästi välja. Mulle meeldisid need venitatud silmused, annavad natuke saledama joone :).

Ja nähes, et Kerli seljas istub see veel paremini kui mul endal, siis saigi see talle kingitud. Küll ma endale uue teen – lõnga jäi täpselt pool järele ;).

Tehniliselt poolelt:
vardad nr 3mm
Lõng: Drops Safran, kulus täpselt 7 tokki.

Nüüd vaja endale üks õlapaeltega suvepluus ära lõpetada. Kui mu suured mustris tehtud muudatuse ikka õnnestuvad…

Suveks säravaks!

Eelmisel kevadel Liannist ostetud türkiissinine säravalt siidjas lõng Katia Brisa (60% puuvilla/40% viskoosi) on just õige suvepluusi kudumiseks. Tütar on pealegi tõeline sinise fänn, seega sai lõnga värvuse särtsakus otsustavaks.

Mustri valisin Sandnesgarn Mandarine Dame ajakirjast just sellise – natuke pitsi ja soonikut.

Siiski (jälle!) mugandusena pisikesed varrukad, jääb mu meelest soliidsem (kuigi laps ei pea soliidsust taga ajama, see rohkem minu kiiks :D).

Kudusin vardaga nr 3. KnitPro VOR’id on mõnusad, ei ole hirm terava otsaga. Miks ma seda räägin? Sest oma hooletusest õnnestus üks neist katki murda ning asenduse otsimise ajal pidin kuduma Addi Lacega. Vot need on teravad vardad (ja tegelikult mõne teise lõnga kudumisel asendamatud)! Pidevalt tuli jälgida, et lõngakiudude vahelt ei kooks. Aga lõpp hea, kõik hea, sain uued vardad ning edasi kulges kudumine mõnuga.

Lõngakulu täpsel 250g, meetrijagu (ja tokide ühendamise jupid) jäigi ainult üle.

Kaks lihtsat pluusi

Peaaegu üheagselt said nad valmis. Ja ühte moodi olen neid mõlemaid kaks korda kudunud – valminud ese läks ülesharutamisele, et seda taaskududa.

Alustame vanemast – sellest rohelisest. Temas on põhiolemus laenatud Vesperist, kaeluse värvilisus on tulnud Olive’lt ning kasvatused/kahandused Roheliselt. Ja välja kukkus ikka omamoodi :D.

Alustatud sai seda eelmisel suvel. Märkisin pidevalt tema tegemiskäiku üles, kuid talveks ind rauges ning paberid otsustasid “jalutama” minna. Kuigi palju oli siiski mälus ja seega üht-teist olen taastanud…

Põhilõngaks on Red Heart Soft Cotton, värviline lõng Alize Bahar. Lõngakulu 288g.
Kudusin vardaga nr 3 mm.

Teine pluus on Veera Välimäki’lt – Folded. Lihtne, elegantne, mõnus kududa, isegi teistkordselt ja samast lõngast :D.

Kuna esimene kord sai suurusest L peale mäjaks tegemist suurus XXL, tegin teisel katsel kehaosa suurusega M. Varrukaid harutada ei viitsinud ja need jäidki L suurusega (peaksid olema natukene lühemad, umbes pikkuses 3/4). Ülemise osa kudusin väiksema silmuste arvuga, kuid järgisin L suuruse kudumisjuhiseid. Samuti lisasin ülaserva 5 rida 2+2 soonikut, kuna liigavar kaelus mulle ei meeldinud.

Lõng Malabrig Sock (värvus 800 Tiziano Red), kulus 240g.
Vardad soonikutele nr 3,5mm, ülejäänud 4,0 mm.

Nüüd peab natuke mõtlema, mis on järgmine varrastele loodav suurem kudum, sest valik on lai ning tahtmisi hulgim.