Koome koos – sallimüsteerium / The Mystery of Lace Shawl

Isetegijas on nüüd teema, kus koome koos pitsilise salli – Monica nimelise. Üleskutse, mille lisasin, oli selline:

Armsad kudujad, võtame vardad välja ja teeme ühe pitsilise salli kooskudumise!

Selleks sobib igasugune pitssalli kudumise lõng (proovisalli kudusin Linate Smyrna Platinumist ja teise plaanin koos teiega teha Malabrigo Lace’st). Orienteeruvalt võiks arvestada 100 g / ~ 750-800 m lõngatokiga.

Vardad 3,0-4,0 mm ehk siis vastavalt kuduja valitud lõngale ning kudumistugevusele. (Ise kasutasin 3,5 mm ringvardaid).

Igal esmaspäeval lisan selle teema 1.postitusse lingi uuele vihjele ning annan sellest teemas märku. Iga vihje sisaldab natuke kudumisjuhiseid ning mustriskeemi. Vihjeid tuleb 6, seega saame naistepäevaks salli valmis . Põnevuse tekitamiseks ütlen, et ühes vihjes koome tavapärasest hoopis teises suunas. Samuti saab teha lühendatud ridu ning kududa nuppe. Loodan, et meil saab kooskududes põnev olema.

Kui leiate juhendis ja skeemides vigu, ebatäpsusi või ei saa seletusest aru, olen tänulik, kui sellest märku annate.

Ja nüüd anname varrastele valu!

NB! Kuna antud sall on loodud spetsiaalselt Isetegija foorumi kooskudumiseks, palun selle salakudumise vihjeid mujale otse mitte linkida. Soovi korral võib linkida sellele teemale Isetegija foorumis.

Nagu aru saite, on antud teema siis minu vedada…
Inspiratsiooni ja koekirju sain “Haapsalu sallist”, “Haapsalu rätist”, “Pitsilistest koekirjadest”, käsitööajakirjast Burda Anna 2005 jaanuar, sallist “Rock Island” ning disainerilt Monika Eckert.

Kõik on oodatud osalema!

I started at Estonian handicraft forum Isetegija a topic where I’ll published in every monday a clue about lace shawl I designed. There will be 6 clues, so we will finished the shawl at the beginning of March.

The inspiration and stitchpatterns are from books “Haapsalu Shawl”, “Haapsalu Scarf”, “Pitsilised Koekirjad”, from magazine Burda Anna January of 2005, from shawl “Rock Island” and from designer Monika Eckert’s works.

I hope that I have time to translate those clues in English, so the foreign knitters may in the future also knit that shawl.

Vaikus

Oh, jah. Blogis on pea kuu jagu vaikus olnud. Ma ei ole talveunes, ausalt. Lihtsalt poolikuid töid on siginenud palju, üritan neid lõpetada. Panin omale lehe ülaservale meelespidamiseks need isegi kirja (pooleli olevad tegemised). Ja lõngameetrit hakkasin sellest aastast pidama – vaadake külgplaani, kui ei usu .

Mõni asi oleks valmis ka, kui ise ämbrisse ei astuks. Kudusin Gordiani, värviüleminekutega lõngast (tavalisest punasest pruunikaspunaseni). Vaatasin, et ilusti jookseb, saan ilma vahe pealse kerimiseta ühesugused kindad, kuid panin oma arvestusega nii mööda, et nüüd teen juba teist paari. Seekord siis kerin lõnga . Ehk kui keegi on punastest sõrmikutest huvitatud, võib märku anda. Üks paar jääb ju üle .

Mõned poolikud tööd hakkavad lõpuks valmima, loodetavasti saan lähitulevikus juba pildiga uudiseid edastada.

Ja homme, täpselt aasta tagasi, oli mu blogi külastatavuse rekord – 402 klikki. Et seda korrata või üle lüüa, peaksin siin midagi eriti põrutavat kirjutama. Lugedes otsingusõnu, siis suure tõenäosusega tuleks kirjutada (ja pildistada) mõnest heast koogist või magustoidust. Aga jäägem siiski enamjaolt käsitöö juurde .
Kohtumisteni!

Viigipüksid pojale

Eile lõuna ajal avastasin, et pojal pole homseks (st. tänaseks) jõulupeoks sobivaid pükse. Kõned tuttavatele kinnitasid mu kartust, et tuleb ise õmblema hakata. Mitte et ma ei oskaks, ja viigipükse olen ennegi õmmelnud (4 ja 6 aastat tagasi), kuid liiga lühike aeg tekitas minus hirmu. Poodi ei olnud võimalik minna ning arvata võib, et pidude perioodil sealt midagi saada vist ka poleks.

(Veteran)õmblusmasina (Pfaff) olin suvel lasknud remondimehel üle vaadata, nii ei olnud vaja tema koostöövalmiduse pärast muretseda. 9-aastane overlok on aga alati valmis ääristama. Töövahendid andsid endast parima .

Nii siis võtsin kell 15.00 lõikelehed ette ja asusin otsima. Näkkas väga ruttu – “Pere ja Kodu” 2005.a novembrinumbris olid kenad viigipüksid. Suuremad lapsed hoidsid pisemaid, et nad mu paberimajandust ei segaks ning tunnikese pärast võisin juba kangale käärid sisse lüüa.

Tegelikkuses oli mul valida mitme kanga vahel, varusid on ju omajagu kogunenud . Püksikanga valikul sai lõpuks määravaks pluusi värv – need sobisid omavahel kõige paremini kokku. Kui mu mälu mind ei peta, siis pean kanga eest tänama oma pinginaabrit. Aitäh, Sille!

Lapse mõõtsin ka üle, et kas ikka lõige on paras. Muud mõõdud enam vähem sobisid, kuid vööümber mõõdus on mu lapsuke vist piitspeenike. Seal oli antud lõige vööümbermõõdule 58-59 cm, kuid minu poja on vöökohast ainult 51-52 cm. Suutsin need ülearused sentimeetrid ilusti värvlisse mugandada, väliselt ei saa nagu arugi, kui just pisut lotendavale pepuosale tähelepanu ei pööra .

Alläärede jätsin piisava varu, kuna siis on järgmisel aastal samuti võimalik neid kasutada – pääsen sel juhul uute õmblemisest.

Oletan, et kogu tegemine võttis puhast tööaega 6 tundi. Eile sain põhikonstruktsiooni valmis ja täna hommikul alustasin värvli peale panemisega ning alläärte viimistlusega. Viimased pressimised tegin keskpäeval. Kindlasti on see minu praktikas siiani kiireim (viigipükste) õmblustöö. Ja ma olen endaga rahul, väga rahul .

Yesterday I found that my son haven’t trousers for Christmas party. So I have take out my sewing maschine and make one. It was a quick sewing – today he was wearing it. I must admit that I’m very pleased how they turned out .

Palmikutega kott / The bag with cables

Tuleb tuttav lõng ette? Ega vist talviste pimedate ilmadega õiget värvi taba, aga jah, see on kootud Vivianist üle jäänud lõngast… Is this yarn a familiar to you? The color is not right because of the bad daylight, but it’s left from Vivian.

Koti muster pärineb siit Berrocco lehelt ning on vabalt saadav. Kui te nüüd originaali pilti hoolikalt vaatate ning loete kudumisjuhendit, siis taolisi ümaraid alumisi nurki juhendi järgi kududes te ei saa. Juhul kui te ei kavatse osa kudumit lihtsalt kotti sisse õmmelda . Siit tegin omad järeldused ning järgmise koti (lõnga jäi veel järele) teen enda juhendi järgi . I found the bag pattern from Berrocco. If you look at pattern and try to knit it you find that you can’t get roundish lower part. Because that the next bag I will knit with my own way.

Aga natuke tehnilisi andmeid ka:
Lõng / The Yarn: Drops Nepal 6220, kulus ~ 3 tokki; used about ~ 3 skeins;
Vardad / The The Needles: nr 4 mm
Nööp / Button: (kodustest varudest) läbimõõduga 1,5cm; with diameter 1,5 cm.

Põhjaosa kudusin nn kalaluu mustri järgi. Sanga vormishoidmiseks kinnitasin kahele poole külgedel sanga pikkuse paela ning alles seejärel õmblesin sanga toruks. Nii ei veni sang vormist välja. For the bottom of bag I use the herringbone stitch. For non-stretchy handle I sew a ribbon before closing the handle – now it’s not stretch out.

Parimat kuju hoiab ka kott juhul, kui seal on midagi sees . Nii panime sinna veel šokolaadikarbi ja suure õnnitluskaardi. Palju õnne, Johanna! The bag went to Johanna as a birthday present. Wear it proudly!

Langeb helbeid, langeb…

Esmalt pean tunnistama, et mu mõte kiiresti ja lihtsa vaevaga talviseid kaunistusi teha, läks vett vedama. Seoses sellega jõudsin kindlale veendumusele, et olen ikka puhtalt skeemi-inimene ning ameerikamaal armastatud “regivärssid” on parajad pähklid pureda. Enda kiituseks võin siiski öelda, et läbi ma neist närisin. Kasutusel oli heegelnõel nr 1,5 ja heegelniit Madame Tricote Maxi.

Nüüd aga lubage esitleda – üksikud helbed (tegelikult pole meil siin veel lund sadanud, kuigi mujal Eestis pidi vähemalt kirme juba maas olema). Here is a couple of beautiful snowflakes.

Vahelduseks tegin ka skeemi , mis leitud ammu kuskilt interneti avarustest, järgi ühe helbekese. This snowflake I made by using the chart from internet, I found it years ago…

Kuna kodus tärklist ega muud tärgelduse vahendit polnud, said helbed lihtsalt märjaks tehtud ja venitusse tõmmatud. Soovitage nüüd mõnd vahendit, mida saaks antud juhul kasutada, ilma et peaksin neid uuesti nööpnõeltega kinnitama.

Teiseks tahtsingi jagada toredat blogi, kust lumehelbed 1 ja 2 (ja seal on veel palju, palju) pärit on – Snowcatcher. Do you know the wonderful blog of Snowcatcher? There are many beautiful snowflakes patterns.

Kiired, lihtsad, maitsvad!

Pole midagi paremat, kui kiiresti teostatav ning vähese vaevaga valmiv magustoit. Praegu käib Nami-Namis taas üks huvitav kooskokkamine – kausikoogid ehk trifle’d. Tänu sellele meenus Krista blogist leitud kausikook. Lähenesin loominguliselt, seega ei mingeid kindlaid koguseid. Ja tulemus oli super!

Teiseks proovisin keedukreemi ja küpsiste varianti. Tasakaalustamiseks lisasin hapukaid sügavakülmutatud kivideta kirsse. See maitses meie perele imehästi. Lapsed oleksid küll ainult kreemi eelistanud, kuid väikesest virinast hoolimata kadus kausitäis väga kähku kõhtudesse. Siin kastutasin 1,5 pakki vaniljeküpsiseid, 0,5 l külmutatud kirsse ning 1 l keedukreemi. Kõik ained kihiti ning pisut seismist tegi selle ainult paremaks .

Nüüd on plaan raamatust üht päris trifle retsepti teha – valge šokolaadi ja mustsõstraga.

Hommikune õndsus / The Morning Glory

See oli mõnus tegevus nii emmele kui ka lastele. Nii vähe on õnneks vaja . It was very plesant doing for mother and also for children. So little is needed for happiness .