Tumeroheline

Juba varakevadest oli mu riiulis pehme tumeroheline peenvillane lõng – just sobilik ühe mõnusa salli jaoks. Ainus viga, sobilikku mustrit ei olnud veel silma hakanud. Kui Ravelrys (no ei saa ma sellest kohast üle ega ümber ) avaldati selline muster, teadsin, et just seda see lõng vajab.

Alustasin 26.oktoobril ning varrastelt sai maha kootud 24.novembril. Ma ei olnud enne igal real mustrikudumist vajavat asja teinud, seetõttu pabistasin kohutavalt, et läheb sassi ja pean harutama. Minu imestuseks jooksis kõik sujuvalt ning probleeme ei tekinud. Ainuke asi, kartsin, et lõngast ei jätku ja ei julgenud teist mustri osa pikemalt teha (kuigi oleksin tahtnud).

Tehnilise poole pealt ka veidi infot:
Vardad nr 3,5
Kaalu 72 g
Mõõdud – pikim külg 150cm ja keskelt 75cm.

Liniku pildid

Siin ta nüüd on. TEHTUD! (Nagu mõni ütleks ). Venituspinna eest suur tänu sõbrannale, kes oma elutoas 24 tunnise kõndimispiiranguga vaiba välja kannatas.

Ja natuke lähemalt…. Nagu näha, siis venitamise tehnikas on harjutamise ruumi veel piisavalt.

Ja siin äärepits, imeilus.

Kui te nüüd arvate, et linkute kudumise isu on kadunud, eksite rängalt. Uus lõng on igatahes juba varutud .

Romantiline linik

Mõni tegemine venib nagu kummipael, ja eriti hull on siis, kui see venima jääbki.
Tänase esitluse peategelase algus sai juba peaaegu aasta tagasi, siis kui Isetegijas käis hoogsalt värvispekter, täpsemalt novembrikuu hall ja must. Selles kootud linikute teemas hõikasin 16.novembril 2008 suure liniku alustamise maha. Lõnga olin eelnevalt juba augustis Karnaluksist hankinud, ikka natuke rohkem kui vaja. Väikest viisi kripeldas hinges liniku suurus – 180 cm läbimõõt. Kuna puudub nii suur pind, siis võtsin igaks juhuks pisut väiksemad vardad – 2,5 asemel 2,0.

Algus läks kiiresti, iga algus on ju põnev ning silmade arvgi väike, kuid mida edasi, seda igavamaks läks. muster ju ka põhimõtteliselt kordus ja seda 8 korda. Iiiiigggaaaavvv!
Et natukenegi oma kudumiselu põnevamaks teha, toksisin kõikide ridade silmuste arvu tabelisse. Nüüd, kui linik valmis, hea statistikat teha
Kokku (koos mahaheegeldamisega) tegin 223068 silmust. Tohutu arv! Millega võrdleme? Kas seda ongi nii lihtne millegagi võrrelda? Võtame mõne mitte eriti keeruka pitssalli, näiteks Haruha salli, teeme talle 30 mustrikordust. Loeme nüüd silmused kokku ja saame 15824 silmust ehk oleksin võinud kududa ka 14 taolist salli.
Sokile kuluvate silmuste aru kokku lugemine on natuke raskem, ma seda praegu ei ürita, kuigi päris huvitav oleks. Millegi pärast tundub, et kuskil 8000-10000 silmuse kanti võiks üks sokk jääda, seega võinuksin ka 11 paari sokke kududa. No jah, aga mida ma oleks selle 11 sokipaariga peale hakanud?

Materjal: DMC Babylo hall, kulus natuke üle 7 ja poole tokki, liniku kaal 384 g
Vardad nr 2
Läbimõõt: (proovimise tulemusel) 170-175 cm, (siin ka venitusproovi pilt)

Muster on pärit Burda Anna 2005 (jaanuar).

Ja nüüd siis nukker tõdemus, et mul puudub nii suure läbimõõduga pind, millel linik vormi venitada . Ma nüüd jään nuputama, et kus või mis vahenditega seda saavutada. Ja kui lõpuks ka viimistletud saan, eks siis esitlen paraadpilte.

Vanade T-särkide uus tulemine

Oma vanaemalt sain päranduseks 1947a. välja antud “Kangakudumise käsiraamatu”. Kena küll, kuid mis ma sellega peale hakkan. Ise nagu jagratast ka leiutada ei viitsi… Kui mõte on õhku visatud, siis ta kipub ka realiseeruma. Ja nii kutsuski mu töökaaslane septembris kangakudumise kursustele.

Kursustel jagati algteadmisi lõime käärimisest, üles panemisest, materjalikulu arvutamisest ja muud kangastelgedega seonduvat. Paralleelselt alustasime ka kudumisega. Kuna jõudsin esimesena kudumismaterjali valmis lõigata, alustasin telgede taga 12.oktoobril oma vanadele T-särkide uue elu andmisega. Plaanitus (ehk plaani puudumine) tekitas mõtte minna vaibal heledamatest toonidest tumedamaks. Sekka ikka heledamaid triipe, et lõbus oleks. Valmis jõudsin 15.oktoobril. Vaiba mõõdud tulid 60*115 cm.

Ja need välja ulatuvad tutid on särgi ribadeks lõikumisel tekkinud nurgad – meelega nii moodi vaibast välja jäetud, et põnevam oleks.

Labast kudet ja jämedat materjali on suhteliselt lihtne kududa. Eks kiritelgedega jändamine on palju raskem. Nüüd aga tuleb maale sõit ette võtta ning pööningul asuvad teljed ja lõime käärpuud üle kontrollida – kas kõik vajalikud jubinad on olemas.
Materjalist kodus puudu ei ole, kuid ülespanemise ruumist küll. Aga eks aeg annab arutust, mis ja kus ja kuidas…. Oma töökaaslasele olen igati tänulik, et ta mu sellesse tegemisse kaasa tõmbas.

Rukkilill

Tahtmine ehtsat “haapsallast” kududa oli nii suur, et võtsin 10.septembril asja käsile. Mul oli ammu meeles mõlkunud ‘Flower-like pattern’ (kerige natuke lehte alla poole), seega ristisin selle kudumi soetatud lõnga värvi järgi rukkililleks.

Kudumine läks kiiresti (nii kiiresti kui muude projektide kõrvalt andis ). Muster tundub esmapilgul raske, kuid tegelikult väga mõnus kududa.

Kuna minu suurim puudus on alustades kootava ääre venimatus, leiutasin keeruka mooduse omale sobiva lahenduse saamiseks – nimelt lõin äärepitsi silmused heegellõngale, kudusin äärepitsi valmis ja siis korjasin loodud silmused uuesti vardale ning kudusin kahekordse lõngaga ja venivalt ääre maha. Hull töö, aga tulemus vähemalt rahuldas mind.

Külge õmbelmine oli kõige selle kõrval pisiasi – ei katkenud kordagi lõng ega pidanud harutama. Kõik jooksis ilusti ja sujuvalt.

Venitamiseks mul veel spets raami ei ole, seega pidin voodiga leppima. Oma kohkumuseks avastasin sealt lapsed ning paar auku . Egas midagi nõel ja lõng kätte ning hakkasin parandama. Õnneks ei midagi hullu – ainult ühes kohas tuli tõeliselt “nõeluda”, teised kaks kohta olid lihtsalt lõngad nii välja venitatud, et jäi mulje aukudest. Venitasin need augud jälle normaalseks koeks tagasi. Nii ta siis täna verivärskelt esitlusele tuleb…

Tehnilise poole pealt ka:
Põhiosa muster L.Reimanni “Pitsilised koekirjad” ja äärepits L. Elgase “Haapsalu rätikud”;
mõõdud 85*170 cm (nüüd vaatan, et oleks võinud pisut pikem olla);
varras põhiosal nr 3, äärepitsil 3,5;
lõng: Titan Wool Merinos Extra helesinine, kulus 72 g,

Nüüd aga peab end tikkimisele pühendama – ainult kaks kuud on tähtajani jäänud…

Kootud kassi mustrist

Nagu siin kommentaarides palve oli, siis tegin sellest mustrist eesti keelse tõlke. Enne küsisin autorilt ikka luba ka. Ta oli väga napisõnaline – “whatever you like”.

Nüüd siis lubatud kitty ringselt kootuna (võtsin vabaduse muster endale meelepäraselt kirja panna)

Vajalikud vahendid:
sukavardad vastavalt lõnga jämedusele (mina kasutasin nr 3 vardaid);
valget ja roosat lõnga (kasutasin Jõgeva 8/2 lõnga kahekordselt võetuna);
silmusemärkija (kel vaja);
sukanõel otsade peitmiseks ja käppade külge õmblemiseks;
veidi musta lõnga näo tikkimiseks (nina jaoks võib roosa asemel kasutada helekollast);
täidet (vatiini, villa vms).

Alustame käppadest. Võta valge lõng, tee aas ning korja sealt 10 silmust varrastele. Ühenda ringiks – täiesti sobiv on silmused jagada kolmele vardale (3+3+4).
Esimene rida: kasvata igast silmusest uus silmus, st koo nii esimesest kui ka tagumisest aasast – kokku 20 silmust. Koo parempidi veel 5 rida. Katkesta lõng ja jäta esimene käpp ootele. Tee sama moodi teine käpp. Tõmba mõlemal käpal algussilmused kokku ja peida lõngaotsad.

Nüüd alusta keha kudumisega. Võta roosa lõng ning koo ühe käpa kõik 20 silmust, seejärel võta teine ootele jäänud käpake ning koo ka selle 20 silmust, aseta nüüd vardale silmusemärkija, kui sa seda vajad. Jätka roosa lõngaga ringselt 10 rida.
Nüüd vormime keha ülaosa:
Koo 7, seejärel koo 4 korda kaks parempidi kokku, koo 10, taas 4 korda kaks parempidi kokku, koo 7 – kokku 32 silmust. Koo vahele 3 parempidist rida.
Katkesta roosa ning alusta valgega pea kudumist.
Kohe esimesel real toimub kasvatamine – koo 1, seejärel koo järgmisest silmusest eest ja tagant aasast – korda nii ringi lõpuni. Kokku peab tulema 48 silmust.
Jätka parempidiselt kududes 11 ringi, seejärel alusta pea kokku võtmist.
I rida: koo 11, 2* kaks parempidi kokku, koo 18, 2 * kaks parempidi kokku, koo 11 – järel jääb 44 silmust.
II, III ja IV rida koo parempidiselt.
V rida: koo 10, 2*kaks parempidi kokku, koo 16, 2*kaks parempidi kokku, koo 10.
VI, VIII, X, XII, XIV rida: koo parempidi.
VII rida: koo 9, 2*kaks parempidi kokku, koo 14, 2*kaks parempidi kokku, koo 9.
IX rida: koo 8, 2*kaks parempidi kokku, koo 12, 2*kaks parempidi kokku, koo 8.
XI rida: koo 2, 2 parempidi kokku – korda nii ringi lõpuni.
XIII rida: koo 1, 2 parempidi kokku – korda nii ringi lõpuni.
XV rida: 2 parempidi kokku – ja nii ringi lõpuni.

Tõmba lõng läbi silmuste (et pärast täis toppimist oleks mõnus pealaele jäänud ava kokku krookida ).

Kõrvad kududa parempidiselt. : loo valge lõngaga 7 silmust. Iga rea alguses koo 2 kokku. Nii kududes on kõrva jaoks vaja 4 rida, lõpuks jääb 3 silmust, koo need kokku. Sama moodi tee teine kõrv.

Esikäppa jaoks loo roosaga üles 14 silmust. Koo ringselt 4 rida ning katkesta roosa ja jätka valgega 4 rida. Järgmisel rea koo kaks parempidi kokku, ja nii ringi lõpuni.
Tõmba lõng viimasest 7 silmusest läbi ja tõmba silmused tihedalt kokku. Peida otsad. Koo sama moodi teine käpp.

Nüüd topi jalad ja keha peaava kaudu täis. Et täide ikka tihedalt saaks, surusin pliiatsi otsaga muudkui takka. Lõpuks, kui ka pea on täidetud, kroogi lõpetamise lõngaga peaava kokku, peida otsad. Kauni kaelakuju saamiseks aja valge kahekordne lõng esimese valge lõngaga kootud rea kohalt ümber kaela (ühe silmuse alt ja teise pealt jne). Tõmba lõngaga kael veidi peenemaks, nii palju kui on sinu jaoks sobiv, kinnita lõng ja peida otsad.
Esikäpad topi samuti täis ning kinnita keha külgedele.
Kõrvad õmble pea külgedele nii, et üles loodud rida jääb vastu pead. Kõrvade tipud peaksid olema pealaega ühel kõrgusel.

Silmad tiki tumeda (musta) lõngaga. Silmade ülemine äär peaks olema 10 silmuse kõrgusel kaelast (valged silmused) ning silmade vaheline laius samuti 10 silmust. Proovi silmad teha ovaalse kujuga.
Nina jaoks tiki helekollase (mina tegin roosaga) 4 horisontaalset mähkpistet, kusjuures nina ülaosa ulatub kaelast 7. silmuseni.
Vurrudeks tee 1 cm pikkused pisted kummagi silma kõrvale. Vurrude ja silmade vaheline kaugus peaks olema 2 silmust.

Uh, sai vist nüüd kõik oluline kirja pandud. Igatahes minu viimane kassike tuli selline välja.

Silmailu

Tahtsin jagada rõõmu. Mu väga hea sõbra poolt prügikasti kõrvalt päästetud orhidee, mille ta juulis mulle tõi, on õitsema läinud.