Täna oli tähtis päev – vaprad naised-neiud kogunesid Haapsallu pitse kuduma. Selle sõidu olin juba eelmisel aastal oma plaanidesse kirja pannud, sest möödunud suvel oskasin eksida päevaga ja kogu see pitsivaht jäi kahjuks nägemata. Selline armas silt oli võistluskohas seinal.
Siin on pilt, kus kõik tublid osalejad annavad endast maksimumi.
Eriti hea meel oli kohata ammust (interneti)tuttavat Annelid.
Tänu tema silmusemärkijatele on kudumine läinud järjest lõbusamalt. Aeg ajalt käin ja vahetan varrastel oma “ehteid”, et kaaskondsed näeks mu varandust.
Samuti sain “Tere” öelda Helikesele, kelle tundsin ära tema uue ja uhke salli järgi.
Aga miks mina ei osalenud? Meie pesamuna ei ole siiski veel nii vana, et laseks emme kaheks tunniks vardaid klõbistama. Õnneks oli ta nõus ringi jalutamise ja vaatamisega ning loomulikult kasutasin võimalust :).
Haapsalu räti muuseumisse sain ka korraks sisse lipsata, auväärt proua Linda Elgas seletas sallide raamimise nippe, kuid pisike tõstis kisa ja nii me jorina saatel toast välja tagurdasime. Aga need kleidid, mis samas ruumis olid…. Kes on käinud, need teavad, millest ma räägin. Jumalikud!
Väike lõunaeine (ja ühtlasi 9-kuu täitumise tähistamine) Epp-Maria Kokkamäe galerii kohvikus jättis väga positiivse mulje – kaunis interjöör ja maitsvad road. Mul oli hakkliha ja juustukattega köögivilja-ahjuroog, mis pani mind küsima, miks ma kodus seda lihtsat ja maitsvat rooga ei tee. Tõesti miks? Teinepool võttis heeringa värkse kartuliga ning lastele tellisime “pitsa” (lavašš singi-juustukattega), millest enamuse võisime siiski ise nahka pista… Kaks Nadja raamatust pärit koogi olid kõige krooniks. Super!
Pisut saime ka mänguväljakul olla, lapsed lustisid nii et vähe polnud.
Siis hakkas tibutama ning kuna pisemat tuli unemati kiusama, otsustasime kodutee rataste alla võtta. Väsinud laste nohisemine taustaks, nägime kodule liginedes tumedaid pilvi läänetaevas. Ei läinudki palju mööda, kui taevas pisaraid valama hakkas…
Meil oli mõnus ja tore päev, lapsed küsisid, kas läheme jälle. Kindlasti! Järgmisel aastal taas, aga siis juba teistmoodi.
VARDAKUNST 
Olen ka natuke kade, sest pole Haapsallu juba mitu aastat sattunud… Tore, et kõigile pereliikmetele meeldis ja lapsed juba ootavad, millal saaks tagasi minna! Ja kui tagasi lähete, saad Sina oma nobedatel näppudel tegutseda lasta…
Not a problem! I am trying to understand some words here and there – when I do I am thrilled – and I leave the rest to google translator! 🙂
Thanks for your report! 🙂
Sorry, that couldn’t write it in english 😦
Oli tore kohtuda!
Äraütlemata tore oli ka Sinuga viimaks kokku saada! Pole täna õhtul blogimiskonditsioonis, aga sellest päevast tuleb küll kindla peale üks post 🙂 Kallistan
Oi, toredad pildid!
Hea vaheldus kodusele rutiinile. Seda enam, kui hobi ka vastav… Mul on hea meel Su üle! (oleks isegi tahtnud nii mõnusat päeva nautida) 🙂
Eda ja Ülle, teil on täiesti õigus! Mu meelest on Haapsalu idülliline väikelinn, mida ikka ja jälle avastada tahaks.
Oi ma olen kade, kade:) Haapsalu on mu lemmikkoht Eestimaal, igal suvel katsume ikka tiiru seal sõprade juures ära käia, aga sel aastal kahjuks ei ole aega…
Meil jäi Kokamäe galerii kohvikus käimata (olime Haapsalus möödunud nädalal), aga see-eest leidsime uue lemmiksöögikoha – Wiigi kohviku, kus olid superhead toidud!
Haapsalu on mõnus, üks meie lemmikväikelinnadest Eestis:D
teil oli tõesti ülimõnus päev. Natuke kade ka. :))
Aga järgmisel aastal tule kaasa 😀